Riinu Rannap: riiklikud kaitsemeetmed lendorava säilimiseks on enam kui vajalikud

"Eesti lendorava elupaigad peaksid olema oluliselt suuremad kui need täna on. Lendorava elupaiga saarekesed, mis praegu Virumaa metsamaastikus asuvad, tuleb kindlasti omavahel ühendada. Nii saaksid isolatsiooni jäänud populatsioonikillud omavahel suhelda ja geneetilist materjali vahetada," rääkis Tartu Ülikooli teadur Riinu Rannap.

Pilt: TallinnaTV

Riinu Rannap: riiklikud kaitsemeetmed lendorava säilimiseks on enam kui vajalikud

"Eesti lendorava elupaigad peaksid olema oluliselt suuremad kui need täna on. Lendorava elupaiga saarekesed, mis praegu Virumaa metsamaastikus asuvad, tuleb kindlasti omavahel ühendada. Nii saaksid isolatsiooni jäänud populatsioonikillud omavahel suhelda ja geneetilist materjali vahetada," rääkis Tartu Ülikooli teadur Riinu Rannap.

"Eesti lendorava elupaigad peaksid olema oluliselt suuremad kui need täna on. Lendorav ei ole küll väga liikuv loom, ent ta on võimeline levima üle kahe kilomeetri. Lendorava elupaigasaarekesed, mis praegu Virumaa metsamaastikus asuvad, tuleb kindlasti omavahel ühendada. Nii saaksid isolatsiooni jäänud populatsioonikillud omavahel suhelda ja geneetilist materjali vahetada," sõnas Tartu Ülikooli teadur Riinu Rannap.

Rannap meenutas Tallinna TV saates "Suvemiks", et lendorava kaitsealad või püsielupaigad moodustati omal ajal esialgsete teadmiste kohaselt liiga väikesed. Lisaks jäid osad loomad isolatsiooni, kuna nende elupaikade vahelised metsaalad võeti maha.

Rannapi sõnul planeeritakse nüüd Eesti lendorava populatsiooni geneetilisi uuringuid, et selgitada välja, milliste populatsioonidega ta geneetiliselt lähedasem on, kas Soome või Venemaal Leningradi oblastis elava populatsiooniga. "Enne uuringu lõppemist ei saa mingit segamist toimuda, kuna me ei taha võõraid liine omavahel segama hakata. See pole kindlasti looduskaitse eesmärk. Geneetilise uuringu käigus saab ka selgeks, kuivõrd vaesunud on Eesti lendorav populatsiooni geneetiline mitmekesisus," ütles Rannap.

Keskkonnaameti Viru regiooni metsahoiu spetsialist Mare Rennel märkis, et ehe näide lendoravate isolatsiooni jäämisest on Ida-Virumaal, Iisaku aleviku servas elav lendorava pesa. "Üks lendorava pesa elab siin juba mitmeid aastaid. Kuna loom on ikkagi öise eluviisiga, aga inimesed liiguvad tema elupaiga läheduses päeval, nad enamasti kokku ei puutu ja üksteist ei häiri. Põhjus, miks see pesa aleviku serval elab, on ilmselt selles, et metsaraiete tagajärjel lõigati tema liikumiskoridorid ära ja loom jäi isolatsiooni. Ta on sunnitud siin elama. Teisalt on tore, et nii haruldane loom saab siin inimestaga koos elada. See on vahva."

Riiklikus kaitsekorralduses on Eesti lendorava heaks plaanis teha mitmeid muudatusi. Näiteks muudetakse lendorava 13-ne olemasoleva püsielupaiga piire ja kaitsekord ning algatatakse 25-e uue lendorava püsielupaiga moodustamine. Lendorava püsielupaikadena on kavas kaitse alla võtta üle 6000 hektari, millest umbes kolmandik moodustavad sihtkaitsevööndid ja 2/3 piiranguvööndid. Ligi 80% kaitstavast alast asub riigimaal.

Lendorav on Eestis I kategooria kaitsealune liik. Peamiselt elab ta Virumaa metsades, on öise eluviisiga vajades ellujäämiseks vanu metsi. Lendorav on ka Eestimaa Looduse Fondi vapiloom.
 

Laadimine...Laadimine...