RMK teenib kaitsealadel raiutud metsa müües kuni 300 000 eurot

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegi lõppeval ja teeb algaval aastal Eesti kaitsealadel hooldusraieid kokku 1692 hektaril, teenides selle metsa müügist kokku umbes 300 000 eurot.

RMK teenib kaitsealadel raiutud metsa müües kuni 300 000 eurot

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegi lõppeval ja teeb algaval aastal Eesti kaitsealadel hooldusraieid kokku 1692 hektaril, teenides selle metsa müügist kokku umbes 300 000 eurot.

RMK tegi lõppeval aastal rahvusparkides, looduskaitsealadel ja maastikukaitsealadel hooldusraieid 882 hektaril ja 2015. aastal teeb 681 hektaril, ütles BNS-ile RMK juhatuse liige Tiit Timberg. Uuendusraied tegi RMK kaitsealadel lõppeval aastal 22 hektaril ja teeb algaval aastal 107 hektaril.

"Hooldusraie alla arvestame harvendus- ja sanitaarraied. Algavaks aastaks kavandatud 681 hektarit puudutab harvendusraieid, sanitaarraieid tehakse vastava vajaduse ilmnedes ja seda ette planeerida ei ole võimalik. Esimeseks poolaastaks on keskkonnaamet hooldusraiete metsateatisi kinnitanud 395 hektarile," sõnas Timberg.

Tinbergi sõnul on kaitsealal tehtavad uuendusraied valdavalt turberaied. "Metsa ei uuendata lageraiega, kus väiksel alal kõik puud korraga raiutakse, vaid raiumine toimub järkudena, kus esimesel järgul hõrendatakse metsa ja oodatakse, kuni metsa alla on tekkinud uus metsapõlv, siis raiutakse alles ülejäänud puud, et noor mets saaks piisavalt valgust," selgitas Timberg. Järgmise aasta esimeseks pooleks on keskkonnaamet kinnitanud uuendusraie metsateatisi 59 hektarile, tööd saab teha vaid korraliku talveilmaga. Ülejäänud pindadel on uuendusraie plaanitud teisel poolaastal.

Soomaa rahvuspargis tegi RMK lõppeval aastal hooldusraieid 164 hektaril ja teeb algaval aastal 137 hektaril. Uuendusraieid Timbergi sõnul lõppeval aastal rahvuspargis ei tehtud, järgmisel aastal kavandab RMK neid teha ühel hektaril. "Kogu Soomaa raie on plaanitud järgmise aasta esimesse poolaastasse. Valdavalt tehakse raietöid jaanuaris ja veebruaris, külmunud pinnasega.  Juhul, kui talve ei tule, lükkuvad tööd edasi," ütles Timberg.

Timberg tõdes, et metsa raiudes tekib ka puitu ning RMK-l kui riigivara hoidjal on kohustus see müüa. "2015. aastal on kaitsealadele planeeritud raietelt saadava puidu kogus umbes 49 000 kuupmeetrit, millelt RMK teenib ligikaudu 200 000 eurot kasumit, mis on ligikaudu 0,6 protsenti planeeritud RMK kasumist," sõnas Timberg, märkides, et Soomaal tehtavatest raietest ei teeni RMK kasumit ja seal tehakse tulevikku suunatud harvendusraieid. Timberg rõhutas, et kaitsealadel ei ole metsamajandamise eesmärk raha teenimine, vaid kaitse-eeskirjaga seatud kaitse-eesmärkide täitmine.

Esialgsete kokkuvõtete alusel oli lõppeval aastal raiemaht Eesti kaitsealadel umbes 42 000 kuupmeetrit, sellelt mahult teenitud kasum on ligikaudu 100 000 eurot.

Soomaa rahvuspargis Karuskose talu pidava Mariell Jüssi sõnul pole RMK üldise mahu kohta täna eksperdi seisukohta, samas viitab 2010. aasta riigikontolli audit ja 2013. aasta keskkonnaorganisatsioonide pöördumine sellele, et RMK tegevus ning uue metsaseadusega kehtestatav tegevus pole jätkusuutlikud ja nende uue arengukava valguses, pole asjad kindlasti paremaks muutunud.

"Tundub, et RMK pole väidetavasse kaitsetegevusse Soomaal liiga põhjalikult süvenenud. Meie hinnangul on tegemist majanduslikul eesmärgil toimuva põhjendamatu raiega, millel on potentsiaalselt suur kahjustav mõju kaitse-eesmärkidele. Kurioosne on, et RMK-l on FSC (Forest Stewardship Council) säästva metsanduse sertifikaat," lausus Jüssi.

RMK väide, et kaitsealade metsasid on vajalik majandada looduskaitselistel eesmärkidel ei tule Jüssi sõnul välja Soomaa rahvuspargi kaitse- eeskirjast ega kehtivast kaitsekorralduskavast.

"Vastupidi, nende dokumentide järgi täidetakse kaitse eesmärke mittesekkuvate kaitsemeetmetega nagu hoidumine metsamajanduslikust tegevusest ja loobumine kuivendussüsteemide hooldusest, mis on vastupidine RMK tänase tegeveusega. Kaitsekorralduskavas on aktiivne metsamajandamine välja toodud ohutegurina metsalinnustiku kaitsele, sest mitmete väärtuslike metsaelupaikade andmed ei ole teada ja rahvuspargi tsoneeringud tuleb elupaikade ja liikide soodsa seisundi säilimiseks ülevaadata. Samuti on kaitsekorralduskavas aktiivse metsamajandustegevuse mõju hinnatud kahjulikuks nahkhiirte elupaikadele ning pinnasekahjude kaudu mullastikule ja taimedele nagu näiteks kuldking," selgitas Jüssi.

Laadimine...Laadimine...