ROHELINE PEATÄNAV: Ettevõtjad tahavad linna rohkem hubaseid merevaatega kohvikuid ja laste mängualasid

"Vastanud näevad Peatänavat ja merd ühendavat piirkonda oma unistustes märksa mitmekülgsemana kui see täna on – mainitakse nii merevaatega kohvikuid, mõnusaid ja rohelisi puhkealasid, kus ilmaolude eest varjatult, ent siiski õues viibida, piknikku pidada, lugeda; laste mängualasid; kultuuriüritusi, linnakunsti ja meelelahutust," kirjeldas Arhitektuurikeskuse uuringut analüüsinud Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro.

Pilt: Scanpix

ROHELINE PEATÄNAV: Ettevõtjad tahavad linna rohkem hubaseid merevaatega kohvikuid ja laste mängualasid

Ragne Jõerand

"Vastanud näevad Peatänavat ja merd ühendavat piirkonda oma unistustes märksa mitmekülgsemana kui see täna on – mainitakse nii merevaatega kohvikuid, mõnusaid ja rohelisi puhkealasid, kus ilmaolude eest varjatult, ent siiski õues viibida, piknikku pidada, lugeda; laste mängualasid; kultuuriüritusi, linnakunsti ja meelelahutust," kirjeldas Arhitektuurikeskuse uuringut analüüsinud Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro.

Kultuurikatlas tutvustati Arhitektuurikeskuse poolt läbi viidud uuringut, mis keskendus ettevõtjate hoiakutele olemasoleva Peatänava ja mere vahelise linnaruumi suhtes ja nende visioonidele selle ala tuleviku kohta.

Küsitluse andmeid Arhitektuurikeskusel analüüsida aidanud Tallinna Ülikooli teaduri Grete Arro sõnul oli uuringu peamiseks eesmärgiks saada ülevaade, millised on uuringule vastanud ettevõtjate hoiakud Tallinna Peatänava ja mere vahelise ala hetkeolukorra suhtes ning milline on nende poolt loodetav tulevikunägemus sellest piirkonnast.

Ühtekokku saadeti uuringuküsimused ca 250 ettevõtjale, kellest kogu küsimustikule vastas 71 ettevõtjat. "Kindlasti ei tasu neid tulemusi hoogsalt kõigile piirkonna ettevõtjatele üldistada ja neid tohib tõlgendada väga ettevaatlikult – lihtsalt kui ühe grupi ettevõtjate arvamust, kes vastamist atraktiivseks pidasid ja Peatänavast mõelda tahtsid. Samas me ei tea, miks ei vastanud need, kes seda ei teinud, ehkki küsimustiku said, ega ka seda, kas päris kõigi ettevõtjateni uuringukutse jõudis. Samuti on grupp – ettevõtjad – ikkagi üsna kitsas sihtrühm ning neid hinnanguid ei saa üldistada näiteks nende ettevõtete töötajatele, kes võivad samu teemasid täitsa erinevalt näha," hoiatas Arro.
"Vastanuid oli kogu uuritavalt alalt, mis jääb ristkülikusse meri-Mere puiestee-Peatänav-Jõe tänav. Suurem osa vastanuid asusid Ahtri tänava, Viru väljaku ja sadama läheduses. Tegevusaladest olid esindatud väga erinevad ettevõtted, enim nendest oli kinnisvaraga seotuid. Samuti olid esindatud erineva suurusega ettevõtted.


"Mis puutub vastanute endi liikumisvalikutesse, siis mitte just väga üllatavalt selgus, et valdavalt sõidavad ettevõtjaid tööle autoga ja kergliiklejad on nende hulgas vähemuses. Liikumisviisi valiku põhjendus oli peamiselt mugavus või elukoha kaugus töökohast," nentis Arro. "Ettevõtete töötajate liikumisvalikud on veidi mitmekesisemad, ent auto domineerib sealgi."

Ettevõtjate nägemus peatänavast

Ettevõtjate üheks huviks on ligipääsetavus klientidele ning enamik ettevõtjaid ütleb, et kliendigi eelistatud liiklusvahend kohalejõudmiseks on auto, ent siiski on ka jala liginevaid kliente.

Kuna hetkel on Peatänava uueks loomise juures olnud üheks murekohaks Ahtri tänav ja sealne liikluskorraldus, siis tunti huvi, millised on ettevõtjate soovid selle tänava osas. Ca 43% arvas, et autoliiklust Ahtri tänaval võiks vähendada või rahustada, paljud olid aga ettevaatlikumad ning 48% leidis, et tegelikult polegi sel tänaval vaja midagi muuta. Mõned vastajad pakkusid ka omalt poolt ideid, mida Ahtriga teha – viia liiklus maa alla või jalakäijad sillaga üle, mis oma tehniliste lahenduste ja maksumuse tõttu ei pruugi olla reaalne lahendus.

Sadama ja kesklinna jalgsiühendus on murettekitav

Peatänava üks peaidee on linna merele avamine ja seetõttu on oluline, et kesklinnast mere äärde suunduvad tänavad oleksid otstarbekalt planeeritud. Eelkõige tunti huvi, kui liiklejasõbralikud on Peatänava ja mere ühendused ehk siis Peatänavaga risti paiknevad tänavad ja kvartalid. "Rahulolu-küsimuse vastused ei olnud väga informatiivsed – nii rahulolevaid kui rahulolematuid oli suhteliselt samapalju. Seepärast küsisime juurde, mida peaks Peatänava ja mere ühenduste juures muutma," märkis Arro. "Need, kes soovisid selles piirkonnas mingit muutust näha, soovitasid paremaid ülekäiguradu, kergliiklussõbralikumat ruumi, autotranspordi piiramist-rahustamist, Rotermanni kvartali ligipääsu parandamist ning muudki."
Samuti toodi Arro sõnul välja praegu autoliiklust raskendavaid asjaolusid, nagu tänavavõrgu üldine läbimõtlematus, mugavate ligipääsude ja parkimismajade puudus.

Ettevõtteid ümbritsev linnakeskkond võiks olla parem

Kui vaadata, mida vastajad mainisid linnakeskkonnaga rahulolu osas üldiselt, siis toodi taas esimesena välja, et Peatänava ümbruses puudub täna kergliiklejasõbralik linnaruum; rohkem võiks olla rohelust ja puhkealasid, hoonestus on kohati liialt suuremahuline ja varjab vaadet merele, tänavakatete kvaliteet jätab soovida ning et puudub süsteemne logistikalahendus," kirjeldas teadur. "Samuti käis läbi mõte, et tuleks ehitada mere äärde rohkem promenaade ja parke, et paraneks jalakäijate ja jalgratturite ruumi kvaliteet."

Jalakäijate ruum jätab Arro sõnul isegi ettevõtjate arvates, kes enda sõnul ju peamiselt autoga sõidavad (võib-olla just seepärast?), üpriski soovida - paljudes kohtades on ülekäigurajad vales kohas ja autod ei taha eriti hästi peatuda. "Pakuti ka ühistranspordiühenduse loomist sadamaga," märkis Arro.


"Kokkuvõtteks võib öelda, et vastanud näevad Peatänavat ja merd ühendavat piirkonda oma unistustes märksa mitmekülgsemana kui see täna on – mainitakse nii merevaatega kohvikuid, mõnusaid ja rohelisi puhkealasid, kus ilmaolude eest varjatult, ent siiski õues viibida, piknikku pidada, lugeda; laste mängualasid; kultuuriüritusi, linnakunsti ja meelelahutust," kirjeldas Arro, kelle sõnul mainiti hea linnaruumi näitena korduvalt Rotermanni kvartalit. "Positiivselt üllatabki see, et kuigi küsimustikule vastanud ettevõtjad ise ütlevad, et liiklevad suuresti autoga, on nad vägagi huvitatud mitmekesisemast ja erinevaid liiklejaid arvestavast linnaruumist – ehk nad ei vaata linna sugugi ainult autorooli tagant."
"Hea jalakäijaruum tundub olevat mõtteaineks kujunenud ja küsimus on pigem, kuidas seda kõigile sobivalt luua, mitte enam, kas seda luua," rääkis Arro.

Küsimusele, kas veedaksite enam aega võimalusterohkemas linnaruumis, vastasid lausa 75% vastanutest kas "kindlasti” või siis "pigem veedaksin”. Ehkki uuringus ei osalenud kõik kohalikud ettevõtjad, annab käesolev, Arhitektuurikeskuse korraldatud küsitlus edasiseks siiski natuke aimu, mida tulevikulinnalt oodatakse.

 

Laadimine...Laadimine...