"Roheline Vabariik": mis toimub Keretü kaitsealaga?

Seekordses saates "Roheline Vabariik" räägivad TLÜ Ökoloogia keskuse juhataja Mihkel Kangur ja keskkonnakaitse ekspert Mati Kose liigirikkuse vähenemisest ja Keretü loodusväärtusi ähvardavatest ohtudest.

Pilt: TallinnaTV

"Roheline Vabariik": mis toimub Keretü kaitsealaga?

Seekordses saates "Roheline Vabariik" räägivad TLÜ Ökoloogia keskuse juhataja Mihkel Kangur ja keskkonnakaitse ekspert Mati Kose liigirikkuse vähenemisest ja Keretü loodusväärtusi ähvardavatest ohtudest.

Kohalike elanike ja üksikute keskkonnaametnike võitlus Keretü looduse säilimise eest on kestnud juba enam kui kümne aastat. Rõuge ja Sõmerpalu valda kavandatava looduskaitseala piirkonda on moodustatud kaksteist püsielupaika ja registreeritud üheksa vääriselupaika. Säästva Eesti Instituudi eksperdid Meelis Uustal ja Kaja Peterson kinnitasid juba neli aastat tagasi Keskkonnaameti poolt tellitud eksperthinnangus, et piirkonnas asuvaid püsi- ja vääriselupaiku ohustab killustumise tõttu hääbumine," sõnas saatejuht Züleyxa Izmailova.

"Sellele vaatamata on kaitseala Keskkonnaministeeriumi poolt siiani kinnitamata ning kirsina tordil teatas IRL-ile kohase ignorantsusega kaitseminister Margus Tsahkna, et haruldase lindude ja taimede elupaika ehitatakse Nursipalu polügoon. Kaitseminister kinnitas, et kaitseväe harjutusväljak ehitatakse sinna igal juhul," lisas Izmailova.

"Eesti Metsa Abiks liikumise väitel on sellise arvamusega avalikkuse survestamine seadusega vastuolus, sest polügooni arendusprojekti keskkonnamõjude hindamine on alles pooleli. Samas on loodusvaenulike tegude poolest tuntud ja IRL-i juhitud keskkonnaministeerium teatanud, et Keretü kaitseala loomisel püütakse arvestada riigikaitseliste vajadustega," räägib Izmailova.

Sihtasutuse Keskkonnaõiguse Keskus esindaja Siim Vahtruse sõnul pole keskkonnaministeeriumil aga vähimatki õiguslikku kohustust lähtuda kaitsealade projekteerimisel-planeerimisel riigikaitseliste objektide arendusplaanidest.

"Looduskaitseseaduse paragrahv kaheksa näeb ette just vastupidise võimaluse – õiguse peatada mõne muu arendusprojekti menetlus selleks ajaks, kui kaitseala luuakse, et teha selgeks, kas arendustegevus on looduskaitselisi piiranguid arvestades võimalik," selgitas Vahtre.
"Ometi on Keretü kaitseala ja Nursipalu polügooniarenduse puhul talitatud täpselt vastupidises järjekorras," lisas Izmailova.
Rohkem infot: http://www.liikumine.ee/keretuuml.html

Saates tuleb juttu ka Elektrituruseaduse muudatusest, mille praeguse versiooni kohaselt võimaldataks piiramatus koguses puidu põletamist aastaid tagasi J. Partsi eestvedamisel ehitatud ebaefektiivses Auvere katlas, millest tervelt 60% saadavast energiast lihtsalt õhku paisatakse. Seadusemuudatuse jõustumisel võiks AS Eesti Energia sellise tegevuse eest ka dotasiooni saada. Teemat kommenteerivad Taastuvenergia Koja esindajad ja majanduskomisjoni esimees.
Vaata saadet "Roheline Vabariik" igal neljapäeval algusega kell 19.05

Laadimine...Laadimine...