ROHKEM POLITSEINIKKE: Konstaablid ja kiirreageerijad saavad jõudu juurde

Olgu selleks maskis haamriga mees, vägivaldsed noortekambad või kõige ohtlikumad kurjategijad: kiirreageerijad muudavad Eesti ohutumaks, töötades õlg õla kõrval tavapatrullidega. Tänavu kasvab nende arv kahekordseks ehk 75-lt 150-ni. Lisaks saavad Eesti maapiirkonnad turvalisuse tõstmiseks juurde 50 piirkonnapolitseinikku. "Politseile lisa värbamine teeb meie elu otseselt turvalisemaks," kinnitab eriüksuslasi aastaid koolitanud Tiit Kõluvere.

Pilt: Scanpix

ROHKEM POLITSEINIKKE: Konstaablid ja kiirreageerijad saavad jõudu juurde (1)

Virkko Lepassalu

Olgu selleks maskis haamriga mees, vägivaldsed noortekambad või kõige ohtlikumad kurjategijad: kiirreageerijad muudavad Eesti ohutumaks, töötades õlg õla kõrval tavapatrullidega. Tänavu kasvab nende arv kahekordseks ehk 75-lt 150-ni. Lisaks saavad Eesti maapiirkonnad turvalisuse tõstmiseks juurde 50 piirkonnapolitseinikku. "Politseile lisa värbamine teeb meie elu otseselt turvalisemaks," kinnitab eriüksuslasi aastaid koolitanud Tiit Kõluvere.

Valitsus annab politsei- ja piirivalveametile järgmise kolme aasta jooksul kokku 21,5 miljonit eurot lisaraha, mis kulub kiirreageerijate ja piirkonnapolitseinike arvu tõstmisele. Põhja prefektuuris tähendab kiirreageerijate arvu tõstmine 58-lt 65-ni, et sisuliselt saab Tallinnas ja selle ümbruses lisada kolm patrulli.

Koerapiinaja ukse mahajooksmine "Põhimõtteliselt tähendab kiirreageerijate viibimine tänavatel alati 5-6 lisapatrulli politseile," ütleb politseiveteran Kõluvere. Ta kiidab kiirregeerijate arvu tõstmise heaks, sest eelmiste koondamistega, millest viimase sooritas 2014. a Taavi Rõivase valitsus, on meil politsei üsna õhukeseks lihvitud.

Kiirreageerija raske ja ohtlik elukutse osutus samas üllatavalt populaarseks: nii kandideeris politseiameti andmetel ühele kohale koguni mitu inimest ehk kokku 156, räägib juhtiv korrakaitseametnik Rauno Roosimägi. Väljastpoolt politseid tuli end pakkuma sadakond inimest. Roosimägi sõnul võib tänaval patrulliva kiirreageerija poole pöörduda iga inimene oma murega, kui see kuulub politseitöö valdkonda.

Kiirreageerijad tegutsevad kõrvuti n-ö tavaliste politseiüksustega. Kui vaja, peavad kinni ohtlikke kurjategijaid. Kui aga ohtlikke olukordi pole, teevad tavalist patrullitööd: kutsuvad korrale huligaanitsevat noortekampa või jahutavad nädalalõppudel vanalinnas joobes tegelasi. "Patrullimine on kindel ja vajalik osa kiirreageerijate tööst," kinnitab kiirreageerijaid koolitanud Kõluvere.

20 aastat tagasi moodustatud kiirreageerimisüksus kujunes Põhja politseiprefektuuris esialgu Eestis ainsaks – nagu Kõluvere väljendub – kiirreageerimisalaseks "täiskomplektiks". Kui vaja, mindi appi teistele piirkondadele. Nüüd on loodud 25-liimelised kiirreageerimisüksused ka Ida ja Lääne prefektuuris, kus need varem puudusid.

Tallinna kesklinnas kasvab piirkonnapolitseinike arv 11-le.

Kiirreageerijatel tuleb sageli lahendada ülesandeid, kus tavapatrullist ei piisa. "Sellist asja pole Eestis veel juhtunud, et politsei eriüksus vaimselt ebastabiilse, väidetavalt koera piinanud mehe korterisse tungib ja vennikese jõuga "maha niidab"," kirjutas loomakaitsja Heiki Valner mullu detsembris oma blogis. "Aga nii just praegu Liivalaia uulitsal toimub, ja operatsioon on täies hoos. Olukord on aga ka tõsine, sest see vennike on ennegi agressiivselt käitudes silma jäänud ja meediassegi jõudnud." Loomakaitsjatele oli helistatud ja teatatud, et ühes Liivalaia tänava kortermajas on päevade viisi kuulda koera ulgumist. Ust aga keegi ei avanud. Naabrid müüsid kortereid maha, et hullust koeraomanikust eemale pääseda.

Patrull tõi kohale ka mehe ema, aga ei aidanud seegi – uks jäi suletuks. "Nüüd läks tõeline reality action lahti ja ohtlik tegelane viidi jõuga vastavasse asutusse," kirjeldas Valner kohale saabunud kiirreageerijate tegutsemist, kes jõuga korterisse tungisid. "Koer jäi esialgu ema juurde, aga kokku sai lepitud, et homme läheme koos kliinikusse ja vaatame pisikese korralikult üle." Ilmselt võeti too õnnetu mops vaimuhaigelt omanikult ära.

Kirjeldatud loo peategelane oli kiirreageerijatele tööd andnud varemgi. Ühel oktoobripäeval 2016 oli politseile teatatud, et Ravi tänaval liigub maskis mees, kel käes haamer. Mees siirdus seepeale oma koju ja lukustas end sinna. Konstaablid kutsusid kiirreageerijad, kes mehe korterist jõuga kinni võtsid ning ravile viisid. Politsei kiirreageerijate värbamisvideos tehakse filmilikult elegantselt kahjutuks korteris automaatidega istuvad "pahad". Tegelikus elus kulub sellise sooritusoskuseni jõudmiseks hulk verd, higi ja pisaraid.

Juba väljaõppele pääsemiseks peab läbima tõelise kadalipu – katsumuse ka nendele, kel seljataga aastaid politseitööd. "Pean teid rõõmustama, et lihtsamaks teil ei lähe!" Need instruktori sõnad sööbivad ilmselt igaveseks kiirreageerijaks tahtjate mällu – nagu piitsaplaks äraaetud hobuse seljale. Kiirreageerijaks pürgijad on ära teinud rea kurnavaid harjutusi, mille järel võiks vaid öelda, et sajandist on pikem päev. Vettehüpe ja aja peale ujumine. Kägarkõnnid, kükid, kõhulihase harjutused, 2500 sangpommiharjutust. Jooksmine võidu ja lihtsalt aja peale.

Esmatähtsad tahe ja vastupidavus

Mupo vaneminspektor Artjom Kruglovile oli 2015. a, pärast katseid teatatud kiirreageerijate meeskonda vastuvõtust. Kuid siis tekkis tal kiusatus kolida medtöötajana Hispaaniasse. Lisaks Paikusel ja sisekaitseakadeemias saadud politseiharidusele on Kruglovil nimelt ka kiirabitehniku koolitus. Hispaaniast pidi Artjom perekondlikel põhjustel peagi naasma, ja muidugi oli tema koht eriüksuses kellelegi teisele antud.

Ometi peab Artjom katseid suurepäraseks proovikiviks. Kruglovi sõnul ei mängi katsetel rolli isegi mitte otsene füüsiline jõud, sest see on treenitav, vaid vastupidavus ja tahe. Samuti meeskonnatöö, mida instruktorid algusest peale rõhutavad. "Oleks tore, kui tänavatel patrulliks rohkem politseinikke," kiidab ise aastaid patrullis töötanud Kruglov heaks turvalisuse tõstmiseks lisaraha andmise, et n-ö esimese tasandi politsei rinnet tugevdada. Politseitöö köögipoolt tunneb ta suurepäraselt, sest on muuhulgas lõpetanud sisekaitseakadeemia.

Kui patrull jääb hätta

"Kord võtsime Linnamäe tänavalt peale pisut purjus, kuid muidu adekvaatse mehe, et viia ta kainestusmajja, kui aga kohale jõudsime, oli ta surnud," räägib Kruglov ühest traumeerivast kogemusest. "Või sõidad välja justnagu tavalise pereskandaali peale, kui purjus pereisa võtab köögist noa ja hakkab sind ründama. Inimeste meeleolud muutuvad kuidagi väga järsult, sa pead halvemaks pöördeks alati valmis olema. Või võtad poest auto peale ühe täiesti tavalise pisivarga, aga too hakkab järsku autos märatsema." Seega on politseipatrullidel väga oluline teada, et kui nad mingil põhjusel hätta jäävad, on võimalik kiirreageerijate näol appi kutsuda "vääramatu jõud".

PEAMINISTER JÜRI RATAS: Me peame looma turvalisema ühiskonna

"Selle valitsuskoalitsiooni poliitika kohaselt soovime pakkuda turvalisust võimalikult inimlähedasel tasandil: asumi, kogukonna, linna või valla juures," ütleb peaminister Jüri Ratas.

Tema sõnul tähendab see, et järgmisel aastal tuleb Eestis juurde vähemalt 45 piirkondlikku politseikonstaablit, peamiselt just keskustest väljaspool. "Me suurendame kaks korda kiirreageerimisvõimekust," ütleb Ratas. "Tänu sellele Eesti ühiskonna turvalisus kindlasti tõuseb."
Trahvide puhul on olnud Ratase sõnul aga juttu, et kui on väga suur joove või väga suur kiiruse ületamine, siis peaks olema trahv kõrgem.

Poolteist miljonit eurot suunatakse riigieelarvest aga nende inimeste abistamiseks, kellel on väike sissetulek ja kes soovivad oma tuleasemeid ja korstnajalgu lasta asjatundjal üle vaadata ning korda teha. "Tules hukkunuid on meil liiga palju," sõnab Ratas.

POOLSADA POLITSEINIKKU JUURDE: Töö abielunõustamisest diplomaatia ning sotsiaaltööni

Viimse piirini õhukeseks lihvitud politsei elas viimase kärpekirve üle 2014. a, kui siseminister Hanno Pevkur koondas veel 250 ametnikku, sealhulgas nn konstaableid, mis uputas nende kolleegid töösse.

Praegune valitsus aga kavatseb politsei kõhetuks närvutatud musklile lihast juurde kasvatada, lisades uute kiirreageerijate kõrvale poolsada piirkonnapolitseinikku. "Kui kasvõi üks kolleeg mulle piirkonda juurde tuleks, saaks inimeste murede lahendamisega tegeleda märksa põhjalikumalt," ütles praeguse politseijõudude tugevdamise kohta üks Tallinna piirkonnapolitseinikest Tiit Toomepuu (pildil).
Toomepuu tööpiirkond on päris karm: muuhulgas Põhja-Tallinna endised ühiselamud, kus pesitseb kirju seltskond. Suures osas lasub piirkonnapolitseinike õlul sotsiaaltöö, mida võib nimetada ka kuriteoennetuseks.

Konstaabel, nagu rahvasuu kutsub, peab olema vahekohtuniku või rahusobitaja tänamatus rollis. Ilmutama diplomaadiannet, mida kadestataks välisministeeriumiski. "Minu piirkonnas on üks kõige sagedamini esinev mure lähisuhtevägivald ehk elukaaslaste tülid, mida võimendab alkohol," nentis Toomepuu. "Piirkonnapolitseinik tavaliselt vestleb tülitsejatega ja püüab lahendusi pakkuda."

Kirikut tuleb keset küla sobitada ka naabrite tülides. Samuti nõustada, kuhu minna vaidlustes, mida tegelikult peaks otsustama kohus. Kui küsida, kes on piirkonnapolitseiniku kõige kurjem vaenlane, siis mõistagi pole see keegi elukutseline retsidivist, vaid alkohol. Nõnda peab konstaabel olema ühes isikus karskuseedendaja, diplomaat, psühholoog, psühhiaater, pedagoog, sotsiaaltöötaja, vahekohtunik, jurist ning abielunõustaja. Kui aega üle jääb, siis pisut ka politseinik. Kui praegu on piirkonnapolitseinikke Eestis kokku 126, siis kolme aasta jooksul tõuseb nende universaalsete ja hädavajalike ametnike arv 171-ni. Nii kasvab Lääne-Harju piirkonnas piirkonnapolitseinike arv seniselt 19-lt 21-le, Tallinna kesklinnas 9-lt 11-le ja IdaHarju piirkonnas 17-lt 19-le. Keskeltläbi saavad piirkonnad üle kogu Eesti juurde 2-4 ametikohta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...