Rongavanemate elu läheb kibedaks: elatisraha mittemaksmise korral jäetakse juhiloata

Riigikogu muutis kolmapäeval täitemenetluse seadustikku, tõhustades nii lapse elatise sissenõudmist.

Pilt: Scanpix

Rongavanemate elu läheb kibedaks: elatisraha mittemaksmise korral jäetakse juhiloata

Riigikogu muutis kolmapäeval täitemenetluse seadustikku, tõhustades nii lapse elatise sissenõudmist.

78 häälega vastu võetud täitemenetluse seadustiku ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eesmärk on tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada ennetavat mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isik täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult, teatas BNS-ile riigikogu pressiteenistus.

Muudetud seaduse kohaselt saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, jahipidamisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning peatada kehtivuse kalastuskaardil, relvaloal ja relva soetamisloal.

Õigused peatatakse, kui võlgnik jätab maksmata vähemalt kolme kuu elatise, mida täituril ei õnnestu sisse nõuda võlgniku vara arvelt.

Seaduse kohaselt ei ole võlgnikul võimalik saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust.

Seadus annab ka kõrgkoolis õppivale täisealisele isikule õiguse nõuda kuni 21. eluaastani vanemalt elatist. Seni oli täisealisel isikul õigus nõuda vanemalt elatist kuni 21. eluaastani, kui ta jätkas põhi- või keskhariduse omandamist põhi-, kesk- või kutsekoolis.

Seadus pikendas lapse elatisnõude aegumistähtaega kolmelt aastalt kümnele aastale.

Samuti täpsustab ja muudab seadus arestitava sissetuleku mõistet. Kui seni on lähtutud põhimõttest, et isiku sissetuleku suuruseks on rahas makstava sissetuleku suurus, siis uue korra kohaselt saaks kohtutäitur hakata arestitava tasu hulka lugema ka tööandja poolt võlgnikule isiklikuks otstarbeks antud mitterahalisi hüvesid.

Lisaks antakse kohtutäiturile õigus arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahaline kohustus, kui ühes kuus kolmandatele isikutele makstud rahalised kohustused kokku ületavad võlgnikule ühes kuus ettenähtud mittearestitava sissetuleku summa. Selle muudatusega  püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuste täitmiseks kolmandale isikule sularahas või kasutades teise isiku kontot.

Eestis on umbes 10000 elatisraha võlglast, kes aastas jätavad oma lapsed ilma enam kui 10 miljonist eurost.

Laadimine...Laadimine...