Rooma paavst Franciscus saatis eestimaalastele läkituse

Rooma paavst Franciscus I saatis Eesti rahvale läkituse Eestimaa Neitsi Maarjale taaspühitsemise puhul – esimest korda pühitseti Eestimaa neitsi Maarjale 800 aastat tagasi.

Pilt: Scanpix

Rooma paavst Franciscus saatis eestimaalastele läkituse (2)

Rooma paavst Franciscus I saatis Eesti rahvale läkituse Eestimaa Neitsi Maarjale taaspühitsemise puhul – esimest korda pühitseti Eestimaa neitsi Maarjale 800 aastat tagasi.

Sellest teatas Eestimaa katoliku kiriku juht, piiskop Philippe Jourdain, kelle sõnutsi loeti paavsti läkitus ette Tallinnas Peeter-Pauli katedraalis taaspühitsemise pidulikul missal.

"Eestimaa piduliku pühitsemise uuendamise puhul pühimale neitsi Maarjale, meenutamaks esimest, kaheksasada aastat tagasi aset leidnud pühitsemist Terra Mariana nime all, mille aastal 1215 kinnitas paavst Innocentius III, loodab Tema Pühadus Paavst Franciscus, vaimses ühenduses selle kalli rahvaga, kes tänulikult meenutades jumalaema jätkuvat kaitset, toetub uuenenud armastusega Tema taevasele eestkostele, et see tähendusrikas aastapäev kinnitab perekondades, uutes põlvkondades ja kõigis usklikes elavat usku, tugevat lootust ja tegusat armastust," seisab paavst Franciscuse läkituses.

Paavst teatas, et ta palvetab Eestile osaks saava erilise armu ja taevase eestkoste eest selle viljakal teekonnal rahu ja kristliku õitsengu teel ja saadab Eestile oma apostelliku õnnistuse, rõõmsalt laotades selle kogu rahva üle.

Paavsti läkituse luges missal ette paavsti nuntsius – pontifeksi esindaja Baltimaades Pedro López Quintana.

Pühapäeval tähistab roomakatoliku kirik piduliku missaga Peeter-Pauli katedraalis Liivimaa ehk kaasaegse Eesti ja Läti neitsi Maarjale pühitsemise 800. aastapäeva. Taaspühitsemise talitust juhivad katoliku kiriku Eesti piiskop Philippe Jourdain ja Riia pepiiskop Zbigņevs Stankevičs.

Missast võtab osa ka Rooma paavsti esindaja Balti riikides, peapiiskop Pedro López Quintana.

"Pühendamine Maarjale tuletab meile meelde Eestimaa kristlikke juuri. Need juured ei ole kadunud, vaid elavad edasi meie hinges, meie väärtustes, meie peredes, vahel isegi ilma, et me seda teadvustaksime. Pühendamine Maarjale ei ole ainult ajalooline otsus, millega Eesti koos Lätiga astus kunagi Euroopa riikide perre. See on tol ajal, ja on veel tänapäeval usumärk, mida mul on rõõm pühapäeval uuendada, millega me palume jumalaema kaitset ja eestkostet," ütles piiskop Philippe Jourdan BNS-ile.

Kõigile avatud missa algas pühapäeval kell 12 Tallinnas Peeter-Pauli kirikus. 

Maarjamaa ehk ladinakeelse Terra Mariae või Terra Mariana nimetuse võttis 1201. aastal kasutusele piiskop Albert. Paavst Innocentius III kinnitas Maarjamaa nime 1216. aastal. 20. sajandil muutus Maarjamaa Eesti kirjanduslikuks nimetuseks.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...