ROSIMANNUSTE ARSENAL: Mille eest sai Reformi "hall kardinal" miljoneid väärt osaluse?

"Äripäev kirjutas Rosimannuse tõenäolisest osalemisest Arsenali keskuse arendajate seas juba 2012. aastal. Seega tuleb ekspeaminister Rõivase vähest informeeritust tõsiselt imeks panna," ütles riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Artur Talvik. "Öelda nüüd, et oi-oi-oi, ma ei teadnud midagi, pole usutav." Paraku peetakse suures osas just Rosimannuse lobitöö teeneks, et Rõivas omal ajal peaministriks sai.

Pilt: Raul Mee/Äripäev

ROSIMANNUSTE ARSENAL: Mille eest sai Reformi "hall kardinal" miljoneid väärt osaluse? (1)

Virkko Lepassalu

"Äripäev kirjutas Rosimannuse tõenäolisest osalemisest Arsenali keskuse arendajate seas juba 2012. aastal. Seega tuleb ekspeaminister Rõivase vähest informeeritust tõsiselt imeks panna," ütles riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Artur Talvik. "Öelda nüüd, et oi-oi-oi, ma ei teadnud midagi, pole usutav." Paraku peetakse suures osas just Rosimannuse lobitöö teeneks, et Rõivas omal ajal peaministriks sai.

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon peaks leidma vastuse, milliste teenete eest omandas Reformierakonna halliks kardinaliks kutsutud ärimees Rain Rosimannus kõigest 100 000 euro eest miljoneid eurosid väärt osaluse Arsenali keskuses. Samuti ootab vastust küsimus, kas tema erakonnakaaslaste Eerik-Niiles Krossi ja Taavi Rõivase kokkupuuted Arsenaliga olid kõigest vaid Suur Juhus.

Ajaleht Äripäev kirjutas juba 2012. a septembris, kuidas ühel tüünel suvelõpupäeval müüs Riigi Kinnisvara AS (RKAS) 1,52 mln euro eest maha Põhja-Tallinnas Tööstuse ja Erika tänava ristil asuvad kunagise sõjatehase Arsenal üheksa kinnistut.

Ainsana osales 3,6 ha ärilises mõttes magusa maa-ala enampakkumisel kinnisvaraarendaja Aadu Oja oma firmaga Arsenal Center, kelle sooritatud sisseost 2012. a suveletargias algul kellegi tähelepanu ei äratanud.

Arsenal Centeriga oli omakorda seotud OÜ Arsenal Holding, millest omakorda 7,48% omandas tolsamal Arsenali ostmise ajal ehk 2012. a suvelõpul Rain Rosimannus, kes astus sinna osanikuks oma firmaga Väädi.

Kui Arsenali ostu- ja vabaaja keskus pärast 7 mln eurost investeeringut mullu oktoobris uksed avas, siis Rosimannus veel ametlikult omanike seas ei esinenud, ehkki avamisel jõi ta reipalt kohvi koos oma abikaasa Keit Pentus-Rosimannusega. Siis veel oli tema osalus vormistatud ühe Singapuri ettevõtte nimele.

Avalikuks tuli tema osalus alles hiljuti. Äripäev teatas, et Rosimannus otsustas n-ö kapist välja tulla ja osaluse Arsenali Keskuses ametlikult oma nimele vormistada.

Ajal, mil Rosimannusega seotud ettevõte ainsa pakkujana Arsenali kinnistud omandas, juhtis RKAS-i nõukogu Rosimannuse parteikaaslane, praegune ekspeaminister Taavi Rõivas. Selline on laias laastus faktoloogia, mille tõttu skandaal puhkes ja riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon asja uurima hakkas. Nimelt lehkab Arsenali juhtum tugevasti võimaliku poliitilise mõjuvõimuga kauplemise järele. Kas sealt moodustub midagi karistusseadustiku kuriteokoosseisu laadset, on veel vara öelda.

Neljapäeva hommikul andis tehingu kohta riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile aru ekspeaminister Taavi Rõivas, kes, nagu öeldud, juhtis aastaid tagasi RKAS-i nõukogu.

Enda sõnul esitas ta komisjonile dokumentaalsed tõendid, et RKAS-i enampakkumine toimus 2012. a ausalt ja pakkumise võitja sai kinnistud endale. "Mul on hea meel, et riigikontroll on asja auditeerinud ja KPMG audiitorid on samuti hinnangu andnud," teatas Rõivas ja põgenes ajapuudusega vabandades meediatöötajate juurest pikkade sammudega minema. Rõivas olevat Rosimannuse osalusest Arsenalis teada saanud hiljuti ajalehest – nagu ta ka korruptsioonivastasele komisjonile väitis.

Talvik: Rõivase jutt polnud usutav

"Öelda nüüd, et oi-oi-oi , ma ei teadnud midagi, pole usutav," ütles Talvik. Ta lisas, et Äripäev kirjutas Rosimannuse tõenäolisest osalemisest Arsenali keskuse arendajate seas juba 2012. a. Seega tuleb ekspeaministri vähest informeeritust tõsiselt imeks panna.

Õigupoolest pidanuks Rõivas 2012. a RKAS-i nõukogu esimehena, kui Äripäev Rosimannusest ja Arsenalist kirjutas, nõudma uut enampakkumist, et asi mitte ainult ei oleks puhas, vaid ka näeks välja puhas. Paraku peetakse poliitkuluaarides just suures osas Rosimannuse parteisisese lobitöö teeneks, et Rõivas omal ajal peaministriks sai.

Kuidas aga tekkis Rosimannuse huvi Arsenali hinnalise kinnistu vastu, selle selgitamiseks tuleb ajas tagasi minna.

Praeguses Arsenali ostu- ja vabaajakeskuses asus veel hiljuti Eesti põhiline sõjatehas E-Arsenal, mis oli riigiettevõttena loodud 1994. a. Siiski jäi Eesti sõjatööstuse toonane lipulaev virelema. Sisuliselt oli juba 2005. a seisuga selge, et turule on oodata eriti hõrku kinnisvarapala. Siin ühtisid kinnisvarahuviliste soovid nende huvidega, kes lootsid sõjatööstustellimusi riigi käest erafirmadesse ümber tõsta – mis ka korda läks.

Rosimannus tõi Krossi Reformierakonda

Pealinna vestlusest E-Arsenali endise juhatuse liikme Martin Lingiga selgus, et juba 2009. a paiku olnuks teoreetiliselt võimalik ka kinnistute müük ja saadud raha kasutamine kaitseotstarbelise tööstuse huvides. Ehk siis kaitsetööstus oleks selle rahasüsti najal püsima jäetud. "Tagantjärgi oskan vaid öelda, et seda ei tehtud," ütles Link. Tema sõnul langetati kõik kinnisvarasse puutuvad otsused Arsenali nõukogu tasemel.

Äpardunud sõjatööstusettevõtte loojanguperioodil 2007-2009 juhtis E-Arsenali nõukogu IRL-i poliitikuna tuntud ja hiljem Reformierakonda üle hüpanud Eerik-Niiles Kross, kelle 2009. a vahetas välja Taavi Veskimägi. 2003-2004 oli ta olnud ka Arsenali juhatuse liige.

Eerik-Niiles Krossi ja Rain Rosimannust seovad omavahel pikaaegsed poliitilised ja ärisidemed. Tasub meenutada, et oktoobris 2014 oli just Rain Rosimannus see, kes pärast Krossiga kohtumist ühes õdusas vanalinna restoranis tema parteivahetuse soovitajana ära korraldas.

Tol ajal ühendas neid kaht meest peale maailmavaate ka ettevõte nimega WTG9 Alliance Investments OÜ, milles Rosimannuse Väädil oli 2014. aastani 33,33-protsendiline osalus. Tema partnerid selles ettevõttes olid Eerik-Niiles Krossi Trustcorp (kuni aastani 2014) ja Valentin Ivanovi IWAY OÜ. Koos on üritatud näiteks IT-äri Kurdistanis jne.

Nõnda pole imestada, et Rosimannust hakkas huvitama Põhja-Tallinnas müüki ilmuv kinnisvara, millest Kross E-Arsenali ühe juhtfiguurina mõistagi kõike peenusteni teadis.

Kuna Rosimannusel endal polnud vaba kapitaliga priisata, jäi üle veel paika panna sobiv nn tuumikinvestor, kes leiti Aadu Oja näol.

Osalus vaid ühe korteri hinnaga

Tasub meenutada, et 2015. a, kui Tallinna Sadamat juhtisid veel praegused "arestandid" Kaljurand ja Kiil, üritati sadama reformierakondlikus nõukogus Ojaga seotud välisinvestoritele läbi suruda 300 mln eurost kinnisvaraarendust Vanasadamas. Sinna taheti ühe Hollandi ärimehe eestvedamisel rajada Sheratoni hotell jpm. Kuid see projekt pandi seisma rahaminister Sven Sesteri (IRL) otsesel sekkumisel. Seega polnud Arsenali keskus ainus, kus ristusid Aadu Oja ning Reformierakonna teed.

Tänaseks on selgunud, et Rosimannus on omandanud ligi 5% osaluse Arsenali keskuses, nagu ta ise väidab, kõigest vaid 100 000 euro eest. Ilmselt oleksid paljud inimesed õnnelikud, kui vaid ühe korraliku korteri hinna eest saaksid osaluse suures ja perspektiivikas ostukeskuses.

"Optsiooniõigused osaluse ostuks investeeritud laenuraha vastu omandasin 2012. a, optsiooni realiseerisin osaluseks eelmise aasta (2016 – toim) detsembris," ütles Rosimannus BNS-i vahendusel.

Rääkides aga Arsenali keskuse tegelikust hinnast, tuleb mainida, et selle objekti turuväärtus, mille ehitusse on investeeritud 7 mln eurot, küünib ikkagi kümnetesse miljonitesse. Loogika järgi, et Rosimannuse ligi 5% osalus maksaks 100 000 eurot, oleks kogu objekti turuväärtus vaid paar miljonit, mis on mõistagi naeruväärne.

Näiteks mullu detsembris müüdi Pirita vastrenoveeritud kaubakeskus 12,2 mln euroga, ja seal on renditavat pinda 5000 m2. Arsenalis on seda 8000 m2 pluss kõikvõimalikud muud pinnad, kokku 15 000 m2 pluss ajalooline miljöö jne.

Seega tulebki riigikogu korruptsioonivastasel komisjonil leida vastus küsimusele: mida tegi Rosimannus või milles seisnesid tema "teened", et pälvida selle keskuse juures miljoneid väärt osalus? Samuti, et kuidas alguses enam kui 7% osalus kahanes järsku 4,6%-liseks, rahalises mõttes on aga iga protsendi puhul juttu vähemalt sadadest tuhandetest.

Eelmise nädala lõpu seisuga ei osanud riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Artur Talvik nendele küsimusele veel vastata.

Kas võiks eeldada, et Rosimannus panustas Arsenali keskuse ligi 5% osaluse omandamiseks veel mingeid ettevõtlusest teenitud sääste – peale tolle 100 000 euro, mis ta väidab olevat pangast laenanud? Tõenäoliselt mitte. On ju Rosimannus 2012. a Äripäevale öelnud, tõrjudes tol ajal kuuldusi enda sidemetest Arsenali keskusega: "See eeldaks minu jaoks päris suure laenukohustuse võtmist, sest muid allikaid emissioonis osalemiseks mul ei ole.

Riigihalduse minister Mihhail Korb on algatanud erikontrolli, saamaks teada, kas pole midagi kahtlast endise sõjatehase kinnistute müügil, mis käis RKAS-i kaudu. "Kui keegi oma osalust müügitehingus varjab, on tavaliselt selleks ka põhjus. Korruptsioonikahtlusi tuleb põhjalikult uurida," sõnas Korb.

Põhjus, miks Rosimannus oma osalust varjas, oli ilmselt väga lihtne: 2012. a, kui ta Arsenalis osaluse omandas ja seda varjama hakkas, polnud veel selge, kas ja kui suure nõude võib tema või tema abikaasa Keit Pentus-Rosimannuse vastu kaasa tuua Autorollo kohtuprotsess.

2012. aastal esitas pankrotitoimkonna kontrolli alla liikunud Autorollo mäletatavasti ligi 580 000-eurose tsiviilhagi Keit Pentus-Rosimannuse, Rain Rosimannuse ja advokaat Siim Roode ning Roode osalusega ettevõtete Roode & Partnerid ning MAQS Law Firm Advokaadibüroo vastu. Põhjuseks oli vara ja raha välja kantimine pankrotis veofirmast.

Kuigi lõplik lahend Riigikohtust on veel tulemata, tunneb Rosimannus ennast ilmselt piisavalt kindlalt ega karda oma vara mahamüümist Autorollo võlausaldajate nõude katteks. Igal juhul on teadmine, et Rosimannus on osutunud väga jõukaks meheks, Autorollo peamisele võlausaldajale Teet Järveküljele hea uudis.

----

Arsenali keskuses võib end varjata veel nii mõnigi peidetud poliitinvestor

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Artur Talvik ütles, et Arsenali keskuse tegelikke omanikke on keeruline määrata: "Omanike ringis figureerib ka üks vandeadvokaat, kelle peamine bisnes on esindada teisi ettevõtteid."

Ta pidas silmas ilmselt advokaat Maidu Kaasikut, kelle kontrolli all on 19,58% keskuse aktsiatest. Talviku sõnul on Rosimannuse puhul küsimus selles, mismoodi optsioon tehti ja kas keegi võis saada suurema osaluse, kui praegu ametlikult välja näidatakse.

Talvik lisas, et kinnisvaraturul oli juba varakult teada, et Arsenali kinnistu tuleb müüki. "Tähelepanu tuleb pöörata Põhja-Tallinna üldplaneeringule, juba selle pealt oli näha, et tegemist on väga perspektiivse piirkonnaga."

Talvik märkis ka, et komisjonil on käed seotud, kuna nad pole uurimisasutus. "Meil pole võimalik uurida, kas Rosimannus oma optsiooni eest maksis raha või sai selle teenete eest. Alati võib näidata, et raha on liikunud, kuid tegelikult pole."

Ta ütles, et loodetavasti õnnestub komisjonil ka peategelane ehk Rosimannus üle kuulata, ehkki sundi kohaldada ei saa. Rosimannuse ettekäänet, nagu ta varjanuks oma osalust Arsenalis kartusel, et varem Edgar Savisaare juhitud linnavalitsus hakanuks kaikaid kodarasse loopima, pidas Talvik jamaks.

Arsenali keskuse ümberehitamine algas 2015. aasta augustis ja keskus valmis mullu oktoobris. Hoone büroo- ja kaubanduspind on kokku ligikaudu 15 000 m2. Keskuse omanik on Arsenal Center OÜ, mille 4,65-protsendine osalus kuulub AO Arendus OÜ-le, mille omanik on detsembrist omakorda Rain Rosimannusele kuuluv Singapuris registreeritud ettevõte Roy & Klas PTE. LTD.

Arsenal Center suuremad omanikud on 31,54%-ga David Stewart Coolidge, 19,58%-ga Maidu Kaasik, 19,25%-ga Ülo Adamson ja 14,79%-ga Aadu Oja.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...