RUUTSOO: Kui palju võib Savisaare demoniseerimiseks riiki õõnestada?

Vähegi ausate valimiste puhul ei õnnestuks Savisaare kukutamine Tallinnas kuidagi. Selleks, et riigi suurenevate majandusprobleemide taustal saaks opositsioonipartei suu kergelt sulgeda, on vaja Savisaar kapo abiga lõplikult demoniseerida

Pilt: Scanpix

RUUTSOO: Kui palju võib Savisaare demoniseerimiseks riiki õõnestada? (2)

Rein Ruutsoo, ajaloolane ja politoloog

Vähegi ausate valimiste puhul ei õnnestuks Savisaare kukutamine Tallinnas kuidagi. Selleks, et riigi suurenevate majandusprobleemide taustal saaks opositsioonipartei suu kergelt sulgeda, on vaja Savisaar kapo abiga lõplikult demoniseerida

Õigusemõistmine peab mitte ainult olema õiglane, vaid ka näima õiglasena – nii kõlab üks demokraatiat ja stabiilsust taotleva ühiskonna aluspõhimõtteid. Ka väidetava korruptsiooniga võitluse viis peab veenma, et võitlus tõesti käibki just nimelt korruptsiooniga ja selle varjus ei lammutata poliitilist süsteemi. Olulise osa avalikkuse õiglustunnet riivav toimetamine on poliitiline provokatsioon.

Ülisuure poliitilise komponendiga tolmu keerutamistes on eriline kohustus jälgida nn proportsioone, võrdse kohtlemise praktikaid jne. Prof Igor Gräzini sõnastatuna nn tšekistlikke praktikaid harrastava kontori legitiimsus juba korduvalt tõsiselt kannatada saanud. Järjekordses Savisaare vastu vallandatud nn kaasuses kadus normaalse õiglustundega kodanikul üsna kiiresti veendumus, et tõesti võideldakse korruptsiooniga. Keskne küsimus on, kui madalale võib riigi autoriteedi õõnestamisel laskuda.

Alustuseks mainerünnak

Savisaart kaitsvate juristide hinnangul on linnapea "ametist kõrvaldamine"praktilises mõttes sisutu samm. Vägisi jääb mulje, et tegemist on eelkõige poliitiliselt kalkuleeritud mainekahjustusega. Kõigepealt – võimalik, et tegemist on kantseliidiga – kuid võimsa mandaadiga ja valitavas ametis rahvaesindaja suhtes annab sõnastus "ametist kõrvaldamise tõkend"teadlikult (?!) propagandasignaali. Ametist sel viisil ikkagi linnapäid ei kõrvaldata, selleks on vaja teisi protseduure. Pall söödetakse aga ette niigi kallutatud meediale.

Sisuliselt korrektne "linnapea kohustuste täitmine on peatatud"nähtavasti prokurör Laura Vaigule ikka ei sobinud. Savisaare advokaadil hinnangul on kohtu tegevusel sedalaadi asja otsustamisel analoogiaid iluvõimlemisega, kus hinne sõltub maitse-eelistustest. Esimese astme kohtu maitse-eelistuse saime siis teada. Õiguskantsler paraku vaikib!

Vaigu selgitus, et "määrus ei välista seda, et Savisaar ei võiks mõnel muul ametikohal – näiteks nõunikuna edasi töötada"(PM 1. okt 2015) sisuliselt naeruvääristab meetme praktilise külje. Linnavalitsuse pea kogu tippjuhtkonna ühiskäik Hundisilmale "kõrvaldatud linnapea"kodutallu lasi selle meetme praktilises mõttes küll WC potist alla. Õigustusena on asutud spekuleerima, et jälitusorganitel õnnestus oma käsikuks muuta kedagi nö tehnilistest tugistruktuuridest. Isegi mõnede süüdistuse võimalike tunnistajate ametinimetused on juba läbi kostnud (näiteks autojuht, see oleks küll klassika). Kujutlus, et Savisaar võiks hakata oma ametipostilt näiteks autojuhil käsi väänama, kuulub küll patoloogia valdkonda.


Savisaare kaitsja Oliver Nääsi hinnang, et "ainus praktiline meede selle (mõjutamise) pelguse puhul oleks võtta ta vahi alla"(PM 1. okt 2015) on täpne. Aga ju ennast nii kindlalt veel ei tunta. Piirduti siis eelkõige Savisaare kuvandi kahjustamisele suunatud, pealegi nädalapäevad hiljaks jäänud isikuvastase riitusega. Laura Vaigu korduvad avalikud (miks need peab kohe meediale tegema?) ähvardused Savisaare võimalikust vahi alla võtmisest on osa demoniseerimiskampaaniast.


Ajakirjanikud panevad diagnoose

Kuvandit võimendatakse ka näiteks pealkirjas "Savisaare ahnus"(Koch, Ammas 1. okt 2015). Seejuures märkigem, et isegi kahtlustuses ei väideta, et väidetavates korruptsioonijuhtudes oleks üldse käivet olnud. Hoolega luuakse pilti mafioosost, kelle suhtes peab rakendama kõikvõimalikke tõkendeid, nagu oleks tegemist miljoneid haldavat, suurt võrgustikku juhtiva doniga, mitte suurima opositsioonipartei juhiga. Ega see pole uudis. Rahvustelevisiooni saatejuht Aarne Rannamäe ei rääkinud Savisaarest kunagi ilma "batjat"lisamata.

Jälitusorganite usalduse pälvinud ajakirjanduse koostöö Savisaare kaasustes on juba legendaarne. Aga lagi ei olnud veel käes. Terviseküsimused on eetilise ajakirjanduse tabuteema. Elu ja surma küsimused ei saa olla mõnituste objektiks. Seda enam peaks see kehtima eaka patsiendi suhtes, kes on äsja välja tulnud surmavõitlusest, kellel lisaks on diagnoositud tõsised terviserikked ja kellele varem tehtud ka südameoperatsioon. Nn siseinfo valdamisega silma paistev Tuuli Koch (Risto Berendsoni assisteerituna) näeb asja nii. "Ajal, kui Edgar Savisaar Tartus Maarjamõisa haiglas elu eest heitles, hoiti talle Toompuiesteel kaitsepolitsei majas agaralt pöialt. Miks? Savisaare ootamatu surm nullinuks kümnete inimeste mitme aasta töö ja vaeva"(PM 23. sept 2015). Savisaar oleks pääsenud liiga kergelt?

Nädal hiljem, kui Savisaarel on jälle haiglatee jalge all, panevad lugupeetud ajakirjanikud sisuliselt naeruks dr Põdderi hinnangu, et tegemist oli eluohtliku seisundiga (parteikaaslane!). Haiglajuht dr Allikvee, kes arstieetikat järgides (ta pole Savisaare raviarst) jääb üldhinnagu juurde, et tegemist on "tõsiste probleemidega», Postimeest ei rahulda (PM 25. sept 2015).

Ajakirjanikud Tuuli Koch ja Anneli Ammas diagnoosivad kohe käigult, et Savisaar on simulant, kes "nädal aega üsna moe pärast haiglas viibinud ja oma südant sondeerida lubanud"(PM 1. okt 2015). Mitte vähem küüniline/demoniseeriv pole kuvand, nagu oleks operatsioonilt tulnud Savisaar teinud haiglatoast korruptantide staabi. Lugupeetud ajakirjanikud võiks siiski selgitada, kuidas suutis Savisaar sundida arstid rahva raha raiskama ja simulandile mittevajalikku operatsiooni tegema.

Rahva pahameele kasv

Lõhe meediakära, Savisaarele omistatavate tegude ja kapo toimetamise vahel on skandaal-ne. Vähemalt demoniseerides on järjekordse vaenamise käivitajatel ehk väljavaade vähemalt poliitilises mängus jääda plusspoolele. Kui seda on? Nii juhtus ju nn lindiskandaaliga, mis oligi vaid meediaskandaal (agaralt lansseeriti olematu "pealtkuulamise"kuvandit). Nagu "lekitatud" dokumendist nähtub, on süüdistuse positsioonid prokuratuuri endagi silmis hõredad. Hästiinformeeritud ajakirjanike Kochi-Ammase arvamus, et "tegelikult on see politseile võit, kui saab tõestatud ükski neljast episoodist. Sellest neile piisab" (PM 1. okt 2015) on ju katastroofi ennustav. Koch-Ammas edastavad nähtavasti aga politsei enda prognoose – ajakirjanikel lihtsalt ju ei tohiks (?) olla kogutud tõendeist ülevaadet. Ehk on ajakirjanikel lootust, et demoniseerimine paneb võimalikud tunnistajad ja otsustajad ametist kõrvaldatud linnapeas tõesti "mafioosot" nägema. Selles kontekstis on selge, miks vandemehed USA-s ei tohi olla lehejutte lugenud.


Kui juba süüdistuse poolt on "korruptsiooniskandaal"rajatud sellistele prognoosidele, siis ikka küsiks, kes keda kahjustab. Selles olen istuva peaministriga risti vastupidisel seisukohal. Mitte Savisaare kaasus ei kahjusta riiki, vaid käivitatud poliitiline rebasejaht kahjustab rängalt nende institutsioonide mainet, kelle toimetamise usutavust tõsistes juhtumistes me tänaselt rahutus maailmas väga vajame. Seda kapitali ei maksa ära kulutada.

Kodaniku üks esimesi küsimusi käib alati igat masti toimetajate motiivide kohta. Kas tõesti juriidilise trikitamisega näiteks Tallinna keldrinurga lepingu pikendamise Šveitsi miljonäriga kriminaliseerimine, milleks kulub kaks aastat kapo ennastsalgavat tööd, eesmärk on ikka võitlus korruptsiooniga? Kuna raha napib, siis mina pigem püüaks takistada karistamatult tegutsevat, paljude inimeste tervist kahjustanud ja MMS-iga raha kokku kühveldavat tõeliselt kuritegelikku, rahvusvahelist organisatsiooni. Inimeste ulatuslikud tervisekahjustused maksame kinni lõpuks meie oma haiglate ülekoormatusega.

Jälitusorganite valikute motiivid peaks olema selged kõigile, kes vaid näha tahavad. Toompea võimud on aastaid läbi mänginud hulga võtteid – alates volikogu liikmete arvuga manipuleerimisest kuni Tallinna eraldi "linnadeks"jagamise plaanideni. Kõik asjata. Ükski poliitiline prognoos ei luba, et vähegi ausate valimiste korral õnnestuks Savisaar kukutada. On aga ka teine, üsna kindel prognoos: majandusolukorra halvenedes kodanike rahulolematus süveneb veelgi. Oleks ju tore, opositsioon vaigistada. Hea nõu kallis ja abikäsi omast käest võtta. Tavaliselt nimetatakse seda poliitiliseks korruptsiooniks ja see on tõsine oht.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...