RUUTSOO: Reformierakonna kujutluses ajas majanduses kõik korda nähtamatu käsi

"Reformierakonnal on olnud seni põhimõtteline kujutlus, et nähtamatu käsi ajab kõik korda," rääkis politoloog Rein Ruutsoo Kaja Kallase nn kõnest, kus viimane kutsus Eestit üles end ise majandama. "Igasugune sekkumine on olnud nende jaoks turu solkimine. Maksusoodustusi püüti iga hinna eest vältida."

Pilt: Scanpix

RUUTSOO: Reformierakonna kujutluses ajas majanduses kõik korda nähtamatu käsi

"Reformierakonnal on olnud seni põhimõtteline kujutlus, et nähtamatu käsi ajab kõik korda," rääkis politoloog Rein Ruutsoo Kaja Kallase nn kõnest, kus viimane kutsus Eestit üles end ise majandama. "Igasugune sekkumine on olnud nende jaoks turu solkimine. Maksusoodustusi püüti iga hinna eest vältida."

"Ma rääkisin visioonist, millele ehitada meie isemajandav tulevik," ütles Kaja Kallas 14. aprillil erakonna üldkogul.  "Ma usun, et tugeva ja targa iseseisva Eesti ehitamine on meie kõigi ühine eesmärk." Ta lisas üsna palju Reformierakonna senise ideoloogia jaoks revolutsioonilist: "Me oleme mugavas sõltuvuses eurotoetustest ja teiste abist" ja et "paraku on üha suurema sõltuvuse usk laienenud kõikjale". Pärast seda, kui valitsus on maksureformiga pikalt tegelenud, kuulutas Kallas: "Arvestades seda, kuidas maailm on muutunud, peame põhjalikult üle vaatama maksusüsteemi, sest see ei vasta enam vajadustele."

Kallasest sai euroskeptik?

"Reformierakonnal on olnud seni põhimõtteline hoiak, kujutlus ja ideoloogia, et nähtamatu käsi ajab kõik korda," rääkis politoloog Rein Ruutsoo Kallase nn troonikõnest. Ta möönis, et muudatused Reformierakonna retoorikas on ilmsed: "Nende jaoks raha teeb raha ja las see liigub, nagu ta liigub ja las paljuneb ise. Igasugune sekkumine on olnud nende jaoks turu solkimine. Ei tohi ette võtta midagi sellist, mis looks siin privileege. Maksusoodustusi püüti iga hinna eest vältida. Kas Reformierakonna valitsemisel hoiti tasakaalu, et kõik sotsiaalsed kihid oleksid kaasatud, ja kas siis investeeriti jätkusuutlikkusse? Selles ma kahtlen."


See, et Eesti põllumehed on vaatamata euroliidus valitsevale konkurentsile ja eelmiste valitsuste toe puudumisele ellu jäänud, on Ruutsoo meelest ime: "See, et Reformierakond ei toetanud meie põllumehi piisavalt, loomulikult ei tulnud Eestile kasuks. See oli kuritegu ja minu meelest Reformierakonna üks suuremaid möödapanekuid. Eesti põllumajandust ja põllumeest peab imetlema. Eesti põllumehed on kangelased. Nad on suutnud täiesti ebavõrdsetes tingimustes, kus Euroopa Liit jagab osa riikide põllumeestele igasuguseid subsiidiume, ellu jääda ja vana tammsaareliku talupojavaimuga raskustest välja rabeleda."

Reformierakonna nn vanade teeside vastuolu Kallase väljakuulutatud maksureformi vajaduse ja isemajandamisega pani imestama ka majandusdoktor Ivar Raigi. Ta kutsus Kaja Kallase ühtlasi endaga debatile, et mõtestada, mida tähendaks isemajandav Eesti praeguses euroliidus. "Aitasin ise omaaegse IME tagatoas seda ettepanekut ette valmistada ja seda rohkem panevad imestama Kallase seisukohad," ütles Raig.

Tere tulemast euroskeptikute hulka, Kaja Kallas! Tegemist on väga olulise muutuse väljakuulutamisega võrreldes Reformierakonna senise poliitikaga. Tema ettepanek "isemajandavast tulevikust" tuletab meelde, et kui enne taheti saada iseseisvalt majandavaks Moskva, siis kas nüüd Brüsseli tingimustes? Kas Kaja Kallas tahab nüüd vähem euroliidu-sisest majanduslikku integratsiooni? Kas Kallas tahab tagasi meie oma raha?  Kas ta tahab vähendada sõltuvust euroliidu toetustest – ehk teisisõnu, kas ta tahab saada EL-st vähem raha?" Toetuste vähenemisest päästaks ehk vaid Eesti jagamine kahte arengutsooni, mille üle on spekuleeritud, ent miks Reformierakond alles nüüd on otsustanud seisukoha võtta? Raig päris veel, et kas me tahame lõpetada sõltuvuse rumalast euroliidu põllumajanduspoliitikast, millele kulub 40% liidu eelarvest?  Ja võib-olla on Kaja Kallase soov näiteks kalakvoodidki ära kaotada? Veel märkis Kallas oma kõnes: "Väga sageli ei näe globaalses maailmas konkureerivad ettevõtjad oma tulevikku Eestiga seotult."

Alles nüüd nägijaks saanud

Ruutsoo märkis, et alles nüüd on keegi Reformierakonna ladvikust nägijaks saanud:  "Välismaa ettevõte, mis raha siia paigutab, võib näha võimalust saada siin kasumit kiiremini ja paremini ja selle kasumiga toetada oma kodumaal kahjumis olevat emafirmat. Eesti seadusandlus on loonud olukorra, kus välisfirmad saavad siin paljundada raha oma kodumaa jaoks." Ruutsoo sõnul ei kaasnenud meil ettevõtete tulumaksust vabastamisega riiklikku investeerimispoliitikat, mis soodustanuks raha jäämist koju.

14. aprillil Reformierakonna üldkogul peetud kõnes ütles erakonna esimeheks valitud Kaja Kallas, et inimeste usaldus meie riigi vastu on löönud kõikuma.  Ühiskonnauuringute instituudi tellitud uuringust selgub aga vastupidine ehk et 60% Eesti kodanike arvates liigub riik praegu õiges suunas ning järjest enam inimesi on rahul enda toimetulekuga. "Uuringutulemused näitavad, et suurem osa inimesi on rahul sellega, mis suunas Eesti liigub, ning rahulolematuid on selge vähemus," kommenteeris Instituudi analüütik Tanel Paas. Märkimisväärselt on aga viimase kahe aastaga kasvanud inimeste rahulolu enda leibkonna rahalise olukorraga. Kui 2016. aasta jaanuaris oli rahul vaid 41% inimestest, siis selle aasta jaanuaris juba 60%.

Laadimine...Laadimine...