Sadadel inimestel võib olla õigus Eesti kodakondsusele

Sadadel inimestel võib olla õigus Eesti kodakondsusele. Ajaloolase ja parlamendi liikme Aadu Musta (KE) hinnangul on Abhaasia eestlaste järeltulijad on arvukuse poolest vaid piisake meres. Eestist 19. sajandil Venemaale väljarännanute järeltulijate hulk, kellel võiks olla õigus kodakondsusele, küünib tema hinnangul 170 000ni.

Pilt: Scanpix
Eesti

Sadadel inimestel võib olla õigus Eesti kodakondsusele (1)

Sadadel inimestel võib olla õigus Eesti kodakondsusele. Ajaloolase ja parlamendi liikme Aadu Musta (KE) hinnangul on Abhaasia eestlaste järeltulijad on arvukuse poolest vaid piisake meres. Eestist 19. sajandil Venemaale väljarännanute järeltulijate hulk, kellel võiks olla õigus kodakondsusele, küünib tema hinnangul 170 000ni.

Lisaks eesti keele õpetajale Ilma Krenstremile on sünnipärased Eesti kodanikud kõik Abhaasia eestlaste järeltulijad, vahendas BNS riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi (RE) sõnu Postimehes.

Ajaloolase ja parlamendi liikme Aadu Musta (KE) hinnangul võib õigus kodakondsusele olla kuni 170 000 toonasel Venemaale väljarännanu järeltulijal.

"Küsimus on ajaloolises õigluses," sõnas Kross. Tema teada võib Abhaasias elada ligi 400 eestlaste järeltulijat, kellel oleks õigus sünnijärgsele kodakondsusele.  Kross hakkab enda sõnul valmistama ette seadusemuudatust, mis tunnistaks Abhaasia eestlaste järeltulijad, sõltumata nende praegusest elukohast, sünnijärgseteks kodanikeks.

Ühest neist, Ilma Krenstremist (76) kirjutas Postimees eelmisel nädalal. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) tahab Krenstremilt Eesti kodakondsuse ära võtta, sest tal on Vene välispass, mille naine võttis selleks, et oleks hõlpsam Abhaasia ja Eesti vahet käia. Siis selgus aga, et Krenstremi vanaisa on omal ajal Abhaasias koos perega Eesti kodanikuks tunnistatud ja seega võiks Ilma olla sünnijärgne Eesti kodanik, kellelt ei saa kodakondsust ära võtta.

PPA väidab aga esivanemate paberid üles leidnud väliseestlastele, et Tartu rahulepingu järgi pidi Eesti kodakondsusse vastu võetud inimene aasta jooksul Venemaalt lahkuma. Vastasel juhul jäi ta kodakondsusest ilma.

Ajaloolane ja parlamendi liige Aadu Must (KE) osutas, et Abhaasia eestlaste järeltulijad on arvukuse poolest vaid piisake meres. Eestist 19. sajandil Venemaale väljarännanute järeltulijate hulk, kellel võiks sama loogika järgi olla õigus kodakondsusele, küünib tema hinnangul 170 000ni.

"Tean, et ka Siberi eesti külades on terve rida inimesi, kelle esivanematel on optandi tunnistus. Nooremast põlvkonnast on inimesi viimastel aastatel ka Eestisse tulnud, millisel seaduslikul alusel, ma ei ole kontrollinud," rääkis Must ja osutas, et vanem põlvkond sünnikodust üldjuhul ära ei tule. "Aga ma arvan, et huviliste arv järjest suureneb iga põlvkonnaga, sest inimeste hulk suureneb."

Eerik-Niiles Krossi hinnangul ei saa aga Gruusia Abhaasia eestlaste juhtumit laiendada Venemaa eestlastele. Küll aga võib tema hinnangul olla sarnaselt Abhaasia eestlastega õigus Eesti kodakondsusele Krimmi eestlastel.

Ka Aadu Must ei söandanud õigusliku analüüsita raudkindlalt väita, et kõikidel optantide järeltulijatel oleks õigus Eesti kodakondsusele. "Õiguslik selgusetus on halb ja kui ma ei oleks ise riigikogu liige, siis ma ütleks, et riigikogu liikmed peaksid oma tööd tegema," ütles Must, kelle sõnul pole Eesti pool teemast seni kuigi huvitatud olnud. Ilmselt ei soovita saata välja üleüldist kojukutset. Seetõttu on oma esivanemate arhiividokumentideni jõudnud vaid need, kes ise suurt vaeva näinud.

Ta lisas, et dokumendid optantide kohta on arhiivides pigem hästi säilinud ning nende põhjal on võimalik saada üsna korralik ülevaade inimestest, kes võivad olla Eesti kodanikud, edastas Postimees.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...