Samasooline paar kaebab ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse

Teise astme kohus tühistas halduskohtu otsuse, millega kohustati politsei- ja piirivalveametit andma elamisluba eestlannaga abiellunud USA kodanikust naisele, samasooline paar kaebab ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse.

Pilt: Scanpix
Eesti

Samasooline paar kaebab ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse

Teise astme kohus tühistas halduskohtu otsuse, millega kohustati politsei- ja piirivalveametit andma elamisluba eestlannaga abiellunud USA kodanikust naisele, samasooline paar kaebab ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse.

Sarah ja Kristiina Raud, kelle suhtes Tallinna tingkonnakohus neljapäeval otsuse, millega pidas nende Ameerika Ühendriikides sõlmitud abielu Eestis kehtetuks, otsustanud pöörduda riigikohtusse, edastas Eesti Inimõiguste Keskus.

"Kui jätaksime otsuse edasi kaebamata, tähendaks see meie jaoks paraku taas lahkukolimist. Advokaadiga konsulteerinuna leiame, et meil on piisavalt alust oma murega riigikohtusse pöörduda," sõnas Kristiina Raud.

Keskusele juhi Kari Käsperi sõnul on ringkonnakohtu otsuses mitmeid vaieldavaid nüansse, mille osas oleks vaja saada riigikohtu seisukohta. "Leiame, et see, kas Kristiina elas abielu sõlmimise ajal Eestis või Ameerika Ühendriikides, on vaid üks vaieldav asjaolu," sõnas ta.

Oluliselt küsitavam on Käsperi sõnul aga ringkonnakohtu seisukoht, et kuna naistel on Eestis sõlmimata kooseluleping, puudub nende vahel mistahes kehtiv kooselu vorm.

Käsper nentis, et sel ajal, kui naised USA-s abiellusid, ei olnud kooselulepingu sõlmimine Eestis võimalik. Kui aga naised püüdsid 2016. aastal kooselulepingut tagantjärele sõlmida, keeldusid kolm notarit nende kooselu registreerimast. Naised said ka Notarite Kojalt kirjaliku seisukoha, kus öeldi, et paar, kes on välisriigis abielu registreerinud, täiendavalt kooselulepingut enam sõlmida ei saa.

Tallinna ringkonnakohus tühistas Tallinna halduskohtu tänavu jaanuaris langetatud otsuse, mis kohustas politsei- ja piirivalveametit andma tähtajalist elamisluba eestlannaga abiellunud Ameerika Ühendriikide kodakondsusega naisele, teata

Ringkonnakohus asus seisukohale, et kui naised 2015. aasta oktoobris Ameerika Ühendriikides abiellusid, oli eestlanna elukohaks Eesti, mitte USA, kus naine sel ajal viisavabadusprogrammi raames ajutiselt viibis. Kuna Eestis ei ole võimalik sõlmida abielusid samasooliste inimeste vahel, ei saa lugeda sõlmitud abielu Eestis kehtivaks.

USA-s abiellunud naised esitasid halduskohtule kaebuse, kui USA kodanik esitas tähtajalise elamisloa taotluse Eestis püsivalt elava abikaasa juurde elama asumiseks. Politsei- ja piirivalveamet keeldus talle elamisloa andmisest, tuginedes muu hulgas sellele, et neid ei tunnustata Eesti õigusruumis abikaasadena. Amet märkis, et kuni Eestis ei muudeta abielu legaaldefinitsiooni perekonnaseaduses või ei täiendata välismaalaste seadust, pole võimalik anda elamisluba samast soost isiku juurde elama asumiseks.

Halduskohus rahuldas jaanuaris kaebuse, kohustades politsei- ja piirivalveametit elamisloataotluse osas uut otsust tegema. Halduskohus asus seisukohale, et abiellumisel oli naiste elukohaks USA, kuivõrd kaebajad väitsid haldusmenetluses, et elavad kordamööda teineteise kodakondsusriigis ning perekond loodi ajal, mil Eesti kodanikust abikaasa viibis USA-s.

Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustunud. Tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seadusele, mis määratleb elukoha, asus kohus seisukohale, et oluliseks näitajaks elukoha kindlakstegemisel on isiku tahe vastavasse kohta elama asuda.

"Ainuüksi kolm kuud USA-s viibimist ei muutnud seda riiki [tema] elukohaks. [Ta] läks USA-sse teadmisega, et tal on viisaeeskirjade kohaselt võimalik viibida seal vaid 90 päeva. Ta ei astunud USA-s mingeid samme selleks, et oma riigis viibimist muul viisil pikemaajaliselt seadustada, sh ei taotlenud immigrandi viisat, sest kaebajad otsustasid asuda ühiselt elama Eestisse," seisab ringkonnakohus otsuses.

Kuivõrd Eesti kodanikust kaebaja elukohariigiks oli ja on Eesti ning siin ei ole võimalik sõlmida abielusid samasooliste isikute vahel, ei saa kaebajate vahel sõlmitud abielu lugeda Eestis kehtivaks, tõdes ringkonnakohus, märkides muu hulgas ka, et kaebajate abielu oleks Eestis kehtiv, kui perekonnaseaduses sisalduv tingimus, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, oleks vastuolus põhiseadusega.

Ringkonnakohus nõustus politsei- ja piirivalveametiga selles, et põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätted ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei näe ette samasooliste isikute õigust abielluda. Riik peab samasoolistele isikutele tagama võimaluse soovi korral koos elada ja oma kooselu registreerida, kuid see ei pea toimuma abiellumise teel. Nii kehtib Eestis kooseluseadus, mis võimaldab kahel füüsilisel isikul soost sõltumata sõlmida kooselulepingu.

"Asjaolu, et riik pole käesoleva ajani suutnud vastu võtta kooseluseaduse rakendusakte, ei tähenda, et abielu institutsiooni tuleks hakata sisustama laiemalt," märkis kohus.

Ringkonnakohus lähtus otsuse tegemisel muu hulgas sellestki, et kaebajad ei ole sõlminud ka kooselulepingut ning seetõttu puudub nende vahel mistahes kehtiv registreeritud kooselu vorm. "Piirang, et kooselu peab olema ametlikult registreeritud, on põhjendatud. Kuna kaebajate abielu ei ole Eestis kehtiv ning kooselu pole registreeritud ka muul viisil, pole asjakohane käesoleva haldusasja raames hakata kontrollima, kas välismaalaste seadus on põhiseaduspärane osas, millega see ei näe ette registreeritud elukaaslase õigust taotleda elamisluba. See küsimus muutub aktuaalseks siis, kui kaebajad peaksid sõlmima kooselulepingu ning politsei- ja piirivalveamet seejärel keeldub USA kodanikust abikaasale tähtajalise elamisloa andmisest.“

Otsuse peale võib riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Laadimine...Laadimine...