Scoutspataljon sai 101-aastaseks

Täna möödub 101 aastat päevast, mil loodi Eesti kaitseväe Scoutspataljon – üksus tähistas enda sünnipäeva juba neljapäeval sõjalis-sportlike mängude korraldamise ja silmapaistvamate teenistujate tänamisega.

Pilt: Scanpix
Eesti

Scoutspataljon sai 101-aastaseks

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Täna möödub 101 aastat päevast, mil loodi Eesti kaitseväe Scoutspataljon – üksus tähistas enda sünnipäeva juba neljapäeval sõjalis-sportlike mängude korraldamise ja silmapaistvamate teenistujate tänamisega.

"Pataljon loodi väga keerulistel aegadel – Eesti oli sõjas ja see sõda ei läinud just väga soodsates tingimustes. Vaatamata sellele, et esimestel scouts'idel praktiliselt ei olnud aega, et atra seada, tõestasid nad ennast kui üksust, kellel saab kõik tehtud. Ma olen kindel, et meie oleme nende meeste ja naiste väärikad mantlipärijad. Ka meie jaoks pole võimatut ning vajadusel saab kõik tehtud,“ ütles Scoutspataljoni ülem major Eero Aija pressiteate vahendusel.

Neljapäeva esimene pool möödus scouts'idel sõjalis-sportlikel võistlustel osaledes, kus allüksused ja pataljoni staap võtsid omavahel mõõtu nutikust, teadmisi ning füüsilist võimekust proovile panevatel aladel. Võitjaks krooniti pataljoni staabi võistkond, teise koha pälvis C soomuskompanii ning kolmanda koha B soomuskompanii.

Pärastlõunal rivistusid scouts'id esmalt Afganistanis püstitatud ning nüüd Tapal asuva langenud kaitseväelaste mälestusmärgi juurde, et anda au nii oma eelkäijatele kui ka scouts'ide värvides langenud vendadele:

„Nad on meie riigi ja pataljoni jaoks andnud kõik. Nad on meiega, jäävad meiega ning me ei unusta neid kunagi,“ märkis Aija ning tõi lõppevat aastat kokku võttes esile kolm peamist asja. „Sel aastal on meie pataljoni jaoks lõppenud Paldiski ajajärk – kõik meie allüksused on Tapale jõudnud. On jäänud eilsesse päeva ka soomustransportööride manöövri ajalugu – piltlikult öeldes on Scoutspataljon muutunud uueks relvaliigiks, soomusjalaväeks. Me oleme justkui kahe teraga mõõk, mis saab lüüa nii soomusega kui ka jalaväega.“

Scoutspataljoni lõi Henry Reissar, kes pöördus 1918. aasta novembris sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. Formeerimiskohaks valis noore mehena Ameerikasse rännanud ja seal skautliku liikumisega tutvunud Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere tema eestvedamisel koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa Scouts. Pataljon asutati 21. detsembril 1918.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikusega manööverüksus.

Laadimine...Laadimine...