SDE: ülioluline haldusreform koalitsioonileppesse

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) sõnul kajastab Kajar Lemberi artikkel, milles ta kritiseerib omavalitsuste sundliitmise ideed, SDE ettepanekuid koalitsioonileppe uuendamiseks.

Pilt: Scanpix

SDE: ülioluline haldusreform koalitsioonileppesse

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) sõnul kajastab Kajar Lemberi artikkel, milles ta kritiseerib omavalitsuste sundliitmise ideed, SDE ettepanekuid koalitsioonileppe uuendamiseks.

"Sotsiaaldemokraadid peavad haldusreformi väga oluliseks ning sellest on kantud meie ettepanekud koalitsioonileppe uuendamiseks ja Kajari [Lember] selleteemaline artikkel," ütles BNS-ile SDE peasekretär Inara Luigas (fotol).

Luigas sõnas, et ääremaastumine on üks suuremaid probleeme, millega Eesti silmitsi seisab ja millega tuleb kohe jõuliselt tegelema hakata.

"Sotsiaaldemokraatide eesmärk on terviklik haldusreform, mille tulemusena saavad inimesed paremaid teenuseid ning võimaluse kohalikul tasandil rohkem kaasa rääkida. Reform tulemusena peab kohalikele omavalitsustele tekkima kindel tulubaas ning ettevõtjatel soov luua uusi töökohti kõikjal Eestis," sõnas Luigas.

"Terviklik haldusreform eeldab poliitilist kokkulepet selle aluspõhimõtetes. Sotsiaaldemokraadid on teinud IRL-ile ja Reformierakonnale konkreetsed ettepanekud koalitsioonilepingu täiendamiseks. Meie veendumus on, et tuleb tugevdada maakonnatasandit, tagada omavalitsustele finantsautonoomia ning määrata täpselt kindlaks, kes millise teenuse eest vastutab," sõnas Luigas

Ta lisas, et koalitsioonileppe täiendamine SDE ettepanekutega võimaldab riigihalduse ministril haldusreformi lähtekavade koostamisest sisu juurde asuda.

Lember kritiseeris kolmapäeval Postimehe arvamusloos omavalitsuste sundliitmise ideed, märkides, et keegi uue reformi ideoloogidest ei räägi sellest, et omavalitsuste suurenedes kahaneb inimeste võimalus rääkida kaasa kohalike otsuste vastuvõtmises ja osaleda võimuorganite töös.

"Taas esile tõstetud liigne tsentraliseeritus ei too kokkuhoidu ega anna ka perspektiivis oodatud tulemust. Pigem süvendab see ääremaastumist ja tekitab väikestes kohtades elavates inimestes tunde, et nende oma riik läheb nende juurest veelgi rohkem ära," kirjutas Lember.

Praeguse reformikava sihiks on tema sõnul paraku seatud suurus ja "müstiline" võimekus. "Peaprobleemi näen selles, et kui alguses räägiti valjuhäälselt riigireformist kui kokkuhoiust ja tõhususest riigivalitsemise tasandil, siis nüüd oleme taas olukorras, kus tähelepanu keskpunktis on piiride nihutamine väikese Peetri toidukotis," kirjutas Lember arvamusloos.

Tema sõnul ei ole ta näinud ühtegi tõsiseltvõetavat uuringut ega statistikat, mis näitaks, et koos omavalitsuse suurusega kasvab ka selle haldusvõimekus. "Liigume igati õiges suunas, kui riik neid protsesse soodustab ja motiveerib. Kui me aga hakkame eri kogukondi vägisi kokku ajama, siis meenutab see ühte teist ajastut, kus suured riigiisad arvasid, et nad teavad põllumehest paremini, mis peaks põllul kasvama," kirjutas Lember.

Tema sõnul vajab Eesti halduskorralduse ümberkujundamiseks terviklikku, sisulist ja ühtset reformi nii riigi, maakonna kui ka omavalitsuse tasandil. "Suure narratiivi otsingutel tuleb tegeleda ka suurte asjadega. Pisivaldade sundliitmine ei ole suur asi. Lihtne liitmine ei lahenda omavalitsuste probleeme – sellest ei teki kokkuhoidu ega juurde töökohti, ei suurene majanduskasv, ei vähene palgavaesus ega sünni rohkem lapsi," ütles Lember.

Laadimine...Laadimine...