"Sisserände piirarvu valdkondlik jaotumine on andnud teatavatel erialadel kindlustunde vajadusel täita töökoht välismaalesega," ütles Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku kohta lasta sisserännu piirarvu jagunemine täies ulatuses vabaks.

Ettevõtjate huve esindav Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi valitsusele ettepaneku kaotada sisserände piirarvu jaotamise teatud valdkondade kaupa ning lasta piirarvu jagunemine täies ulatuses vabaks.

Sesteri sõnul võib Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekut kindlasti arutada. “Samas tahan rõhutada, et kindlasti on oluline ära kuulata ka spordi- ja kultuurivaldkonna inimeste tagasiside. Välisriikide tipptasemel treenerid, kohtunikud ja sportlased aitavad tõsta Eesti spordi kvaliteeti ja läbilöögivõimet,” sõnas ta.

Tööandjad on kvoodi vastu

Eesti Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonispetsialist Liisi Maria Muuli sõnas, et praeguses olukorras kvoodi jagamine valdkonna põhiselt tundub ebamõistlik.

“Valdkonna põhiselt kvoodi jagamise idee taga on ilmselt mõte, et vajalik arv kultuuritöötajaid ning välislepingu alusel saabuvaid inimesi saaks kindlasti Eestisse tööle tulla, kuna varasemalt on kvoot väga kiiresti täitunud ja hilised ärkajad pole saanud seda kasutada,” märkis ta. 

Muuli ütles, et ettepanek kaotada kvoodi jagamine 56 inimese vahel ei panusta suure pildi paranemisse. “Sisserände piirarvu kvoot tuleks täielikult kaotada, kui keskmise palga nõue säilib,” sõnas ta.

Siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus osutas sellele, et välismaalaste seaduse alusel 2021. aasta sisserände piirarvu kehtestamise eelnõu saadeti kooskõlastusringile alles 25. septembril. Tema sõnul tagasiside ja ettepanekute esitamine on veel käimas ning sellest tulenevalt on veel vara öelda, millise ettepaneku siseminister Vabariigi Valitsusele teeb.

Siseminister Mart Helme (EKRE) on teinud ettepaneku kehtestada 2021. aasta sisserände piirarvuks 1315. Käesoleval aastal oli piirarvuks 1314.

Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on piirata Eestisse sisserändavate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast suurenenud, on põhjendatud kehtestada 2021. aastasisserände piirarv lubatud maksimummääras, seisis valitsuse korralduse eelnõu seletuskirjas.

Välismaalaste seaduse järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.

Valdkondlikult jaotatud elamisload on kasutamata

Käesoleval aastal on sisserände piirarv jagunenud tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise alusel näiteks nii, et töötamiseks etendusautustes loomingulise töötajana on ära broneeritud 28 elamisluba, sportlastel, treeneritel, spordikohtunikel 18 ning välislepingu alusel kümme.

Kaubandus-tööstuskoja poliitika kujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ütles, et seesugust jaotust järgmisel aastal koda vajalikuks ei pea, sest tänavu on näiteks välislepingu alusel välja antud ainult üks elamisluba ja loomingulistele töötajatele ettenähtud arvust on kasutatud neli. 

“Ehk suur osa nendest elamislubadest, mis aasta alguses kolmele valdkonnale broneeriti, on täna kasutamata, aga samal ajal on paljud välismaalased jäänud ilma elamisloata, sest vabalt jagamiseks mõeldud sisserände piirarv sai täis juba eelmise aasta lõpus või siis selle aasta alguses. Ja meie nägemuse kohaselt ei olegi mõtet siis broneerida kellelegi neid elamislubasid, vaid et kõigil soovijatel oleks võimalik taotlus esitada,” ütles Marko Udras.

Seesugune vabaks laskmine oleks Udrase sõnul kasulik nii tööandjatele, kes saavad välismaalasi palgata, aga laekuvate tööjõumaksude kujul ka riigile. 

Aga miks teatud valdkondades piirarv täis ei tule? Näiteks etendusasutused andsid kultuuriministeeriumile omapoolse kontrollnumbri ehk mitu kolmandatest riikidest pärit loomingulist töötajat kavatsetakse sel aastal värvata. Vanemuise teatri kontrollnumbriks oli neli. Numbri esitamisel lähtuti teatri juhi Kristiina Alliksaare sõnul eelkõige vajadusest.

“See neli on meie jaoks ilmselt selline läbi aastate optimaalne number olnud, mis on meie jaoks piisav,” ütles Alliksaar.

Sel aastal loomingulistele töötajatele taotletud neljast elamisloast kuulubki kolm teater Vanemuise ja üks Estonia teatri artistile. Seda, kas teatud valdkondades võiks elamislubade broneerimise ära kaotada, Alliksaar kommenteerida ei oska. 

Ta rõhutas, et oluline on kolmandatest riikidest pärit loomingluiste töötajate puhul vaadata, mis on see reaalne kunstiline vajadus.

IT sektoris napib tööjõudu 

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõema sõnas, et nad on ka varem Kaubandus-Tööstuskoja sõnumit toetanud. “Sisserände piirarvu jagamine valdkondade vahel ei ole vajalik, sest neid ei kasutata täielikult ära,” sõnas ta. 

Jõema osutas, et  kõrget lisandväärtust loovate välismaalaste kaasamisel on oluline soosiva keskkonna loomine. Tema sõnul pakub samaaegselt võimalusi välisriikide tööjõu rakendamine Eesti ettevõtetes nende inimeste enda asukohariigis.

“Üha enam koguvad hoogu säärased paindlikud töölahendused, millest meil on üha enam võita ning mille rakendamiseks aitab kaasa näiteks e-residentsuse programm. Juba praegu on IKT sektorist häid näiteid, kus Eesti ettevõtete projekte aitavad lahendada nende ettevõtete erinevad arenduskeskused teistes Euroopa riikides,” märkis Jõema.