Simson tasuta maabussidest: riik ei sega kommertsturgu

"Tasuta vedu puudutab ainult avaliku teenindamise lepingu alusel toimuvaid vedusid ja alusetu on kartus, et riik tuleb segama toimivat kommertsturgu," rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Seal, kus toimib kommertsalustel vedu, jääb see ka edaspidi samadel alustel toimima. Inimene, kes eelistab kiirust ja otse sihtpunkti jõudmist, sõidab ka edaspidi kommertsliiniga."

Pilt: Scanpix

Simson tasuta maabussidest: riik ei sega kommertsturgu

"Tasuta vedu puudutab ainult avaliku teenindamise lepingu alusel toimuvaid vedusid ja alusetu on kartus, et riik tuleb segama toimivat kommertsturgu," rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Seal, kus toimib kommertsalustel vedu, jääb see ka edaspidi samadel alustel toimima. Inimene, kes eelistab kiirust ja otse sihtpunkti jõudmist, sõidab ka edaspidi kommertsliiniga."

Maanteetransport ja kütuste tarbimine transpordis on kasvanud samas tempos majandusega, mistõttu on Eesti majandus üks Euroopa transpordimahukamaid ja kütusekulukamaid – näiteks SKT ühiku kohta kulub Eestis 2 korda rohkem transpordikütust kui EL-s keskmiselt, rääkis Simson konverentsil "Erinevad ühistranspordiliigid – koostöö või konkurents?".

Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitest moodustab maanteetranspordi osa omakorda 94%. Sealjuures moodustab sõiduautodest pärinev heitkogus 67%. Lisaks on maanteetransport peamine peenosakeste ja müra allikas ning looduskeskkonna killustamise põhjustaja.

Maanteetranspordi kaudu saab kliimat päästa

Seega on just maanteetranspordi keskkonnamõjude vähendamises suurim potentsiaal Euroopa ühise kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks ning negatiivse mõju vähendamiseks inimeste tervisele ja looduskeskkonnale, sõnas Simson ja lisas, et selle aasta riigieelarves on dotatsioonideks ettenähtud 92,4 miljonit eurot. "Võrreldes eelmise aastaga on kasv 25,4 miljonit eurot. Seejuures kasvavad sel aastal nii bussi-, rongi- kui ka laevadotatsioonid."

Kvaliteetsemate ühenduste eest peavad Simsoni sõnul edaspidi vastutama ka suuresti käesoleva aasta alguses loodud ühistranspordikeskused. "Just kohalik ühistranspordikeskus peab teadma, mis kellaajal on mingisugust liini vaja ning kui palju ja kus peavad olema peatused. Neid ei hakka keegi Tallinnast paika panema."

"Selleks, et ühistranspordikeskused saaksid ka reaalselt tegeleda sõidunõudluse planeerimisega, on neile antud ka täiendavad vahendid. Kui maavalitsuste ajal oli küllaltki tavaline poole koormusega logistiku ametikoht, kes pidi olema tõeline Hunt Kriimsilm, siis nüüd on ühistranspordikeskuste meeskond oluliselt suurem. See peab tagama kvaliteetse transpordivõrgu ja -graafikud."

Üks oluline muutus ootab aga transpordivaldkonda veel ees, tõi Simson välja. "Selleks on tasuta maakondliku ühistranspordi kehtestamine alates 1. juulist."

Sel aastal on maakondliku ühistranspordi korraldamiseks ettenähtud täiendavaid vahendeid 13 miljonit eurot." Kui eelmisel aastal oli riigi dotatsioon 22 miljonit eurot ja piletiraha 11 miljonit, siis nüüd on riigilt 35 miljonit eurot, millest jätkub nii teise poolaasta piletitulu kompenseerimiseks ning ka liinivõrgu tihendamiseks. Kui me vaatame bussidotatsiooni viimasel kümnel aastal, siis siiani pole see oluliselt kasvanud, mis tähendab ka, et liinimaht on jäänud pidavalt samaks. Liinimahu 10% kasv aga annab uue hingamise bussitranspordile."

Kommertsliinid ei kao kuhugi

Simson rõhutas, et riigikogu poolt vastu võetud 2018. aasta riigieelarve seletuskirjas on kirjas, et 2018. aasta toetuses on arvestatud avaliku teenindamise lepingute alusel teostatavate maakonna- ja naabermaakonda ühendava kaugliini veoteenuste tasuta osutamist sõitjatele juulist 2018.

"Seega puudutab tasuta vedu ainult avaliku teenindamise lepingu alusel toimuvaid vedusid ja alusetu on kartus, et riik tuleb segama toimivat kommertsturgu. Seal, kus toimib kommertsalustel vedu, jääb see ka edaspidi samadel alustel toimima. Inimene, kes eelistab kiirust ja otse sihtpunkti jõudmist, sõidab ka edaspidi kommertsliiniga."

"Ühistranspordi kasutamine on Harjumaal kasvutrendiga ja tasuta sõidu võimalus kasvatab seda trendi veelgi. Harjumaal viimati läbiviidud liikuvusuuringust selgus, et 33% inimesi loobuks autost ja valiks ühissõiduki, kui see oleks soodsam või tasuta. Seega kasvab ühistranspordi kasutajate hulk tervikuna."

 

Laadimine...Laadimine...