SKANDAAL: Salaviinamüüjad ja vargad nurjasid volikogu valimised

1930. aasta valimistel kandideeris volikokku kodutute öömajas elanud kasukavaras.

Pilt: Ajaloomuuseum
Ajalugu

SKANDAAL: Salaviinamüüjad ja vargad nurjasid volikogu valimised

Ivo Karlep

1930. aasta valimistel kandideeris volikokku kodutute öömajas elanud kasukavaras.

1920. aasta Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi võtsid linnavolinike valimisest osa kõik Eesti Vabariigi kodakondsusega linnaelanikud, kes olid vähemalt 20-aastased. Ometi sai kohus valimisõigust piirata. Nii oli Tallinnas 1920ndatel tuhandeid süüdimõistetuid, kel polnud ka õigust valida või lasta end üles seada saadikuks. See tekitas probleeme, mis korra viisid isegi kordusvalimisteni. Ajaleht Vaba Maa kirjeldab oma 1924. aasta 10. jaanuari numbris pikemalt harva esinenud kohtuprotsessi, kus arutati Tallinna linnavalimiste seaduslikkuse küsimust. Mõned päevad varem oli sama leht juba teatanud, et ligi tuhat valimisõiguseta kodanikku olid kantud valimisnimekirja ja paljud neist käisid ka hääletamas.

Tallinna-Haapsalu rahukogu ehk ringkonnakohtu administratiivosakonna istungil võetigi läbivaatamisele ja arutamisele kellegi J. Luu ja siseministeeriumi omavalitsusasjade peavalitsuse poolt sisse antud protestid 8. ja 9. detsembril toimunud linnavolikogu valimiste seaduslikkuse kohta.

Valimistest oli kaebuse järgi osa võtnud hulk inimesi, kelle hääletusõiguse oli kohus varguste, salaviina valmistamise ja müümise jne pärast ära võtnud. Ühes nimekirjas näiteks leidis tõestamist 109 sellist inimest. Seadusevastaselt olevat talitanud valimisjaoskondade esimehed, kes polnud neid isikuid valimistelt kõrvaldanud. Kostjaks oli linna statistikabüroo juhataja V. Smetanin. Asja arutamine kestis terve päeva ja seda oli tulnud jälgima suur hulk pealtvaatajaid. Kaebajad nõudsid valimiste tühistamist täies ulatuses, kuna tegu olevat ülisuure seaduserikkumisega, nende advokaat Jaan Teemant tahtis ka Smetaninit taandada, väites, et tollele on ainult linnapea allkirjaga volitus. Selle peale esitas kostja ka linnavalitsuse volituse. Siis aga väitis Teemant, et Smetanin pole linnavalitsuse liige ega ka advokaat. Pärast 20-minutilist nõupidamist ütles kohus, et jätab Teemanti nõude rahuldamata, ja istung jätkus. Kohtu esimees luges poolteist tundi ette süüdistust, mis oli koondatud kahte suurde akti.

Valimised tühistati

Siis kanti ette linnavalimiste peakomisjoni pikad seletused nende protestide peale. Enda õigustamiseks teatati, et valimisjaoskondade esimehed on kohustatud nimekirjadest kõrvaldama ainult neid valijaid, kelle kohta on neil olemas andmed, et nad ei oma valimisõigust. Igale valijale valimisseaduse ettelugemise kohustust valimisjaoskonnal aga ei ole. Ka ei suudaks linnavalitsus kõiki valimisõiguseta isikuid tehniliselt nimekirjast kõrvaldada, kuna Tallinnas oli ligi 92 000 valimisõigusega isikut. Linnavalitsus oli ka välja rehkendanud, et kõikide valijate 30-aastase mineviku läbiuurimiseks kulunuks 34 ametnikult 73 päeva.

Kuid õigeid nimekirju ei saaks ka siis, sest keskmiselt iga päev on Tallinnas 220-250 sisse- ja väljasõitjat, mis 73 päeva jooksul teeks 20 000 muudatust. Aga kohtus karistatuid elab Tallinnas vaevalt 3000, seega nendest muudatustest mitu korda vähem. Seepärast polnud linnavalitsuse kinnitusel ka otstarbekas linnavalimisi tühistada. Selle nõudmiseks polevat ka kaebajate süüdistustel seaduslikku alust. Vastulauses märgiti ka, et kaebus esitati pärast tähtaja möödumist.

Lõpuks tunnistas kohus valimised ikkagi "vildakaks" ja tühistas nende tulemused. See mõistagi ei välistanud uusi rikkumisi, sest seadus andis uute valimiste ettevalmistamiseks aega ainult napid kaks nädalat, mis oli liiga lühike aeg, et kõik valimisnimekirjad täiesti korda teha.

Ajalehtedest võis lugeda hüüatust, et kes kõik küll meil linna juhtima ei kandideeri – isegi linnaöömaja ehk kodutute öömaja elanikud. Rahvaleht kirjutas 1930. aasta volikogu valimiste eel, et üht kasukavargust uurides tuli välja, et varas kandideerib ühe vasakpoolse äärmusrühmituse ridades volikokku, tema elukohaks on aga märgitud linnaöömaja.

Kõiki kandideerijaid ei jõudnud valimiskomisjon kontrollida. Näiteks kandideeris 1934. aastal kohtu poolt karistatud August Riet, ja sellest tuli suur pahandus. Mehe kandidatuur kustutati ja talle antud hääled tühistati. Sama juhtus põllumeeste ühingu nimekirjas üles seatud Harald Vihmalikuga.

Rikutud sedelid

Sitsi jaoskonnas leiti ka suuremaid valimisseaduse rikkumisi ja üldse hakati taotlema valimiste kehtetuks tunnistamist, nagu juhtus Tallinnas kuus aastat tagasi. Nimelt avastati, et ühelt kandideerijate kolmiku sedelilt oli osa paberit ära käristatud. Sellel osal asus valge kast, kuhu valija võis mingi muu nime kirjutada. Seal oli tegemist rikutud sedeliga, mis aga loeti kehtivaks. Samuti süüdistati üht vapsist komisjoniliiget, kes päästnud Sirgi, Mähari ja Koogi nimega kolmiku. Pärast kõikide sedelite ülevaatamist tunnistati paarkümmend häält päris kehtetuks. Tuli ette ka otsest võltsimist – vale kirjaga trükitud sedeleid. Ühes ümbrikus, kus oli nii kolmik kui ka valge ruut, hävitati ruut ära jne.

1934. aasta jaanuaris toimunud valimised olid partei- ja isikuvalimiste sümbioos: kandidaatide nimekirjad esitati kolmikutena, mille vahel sai valida, samuti võis kandidaate omaenda eelistusjärjekorras järjestada. Samuti said valijad oma eelistuse järgi kolmikuid moodustada. Nii ei olnud valijad nende valimiste puhul enam seotud parteide määratud nimekirjadega. Linnavolikogudes said vabadussõjalased suhteliselt rohkem hääli kui valdades ja linnades – Tallinnas 51,7%, Tartus 49,2%, Narvas 45% Viljandis 40% jne. Linnavolikogude ja eriti Tallinna valimistulemuste põhjal väidetaksegi, et 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimised olid vabadussõjalastele ülekaalukalt võidukad ja nad oleksid võitnud ka samal aastal toimuma pidanud riigivanema ja riigikogu valimised. Vabadussõjalaste rahvaliikumise ja teiste vapside nimekirjade alusel valitud kohalike omavalitsuste volikogude liikmete volitused aga lõpetati pärast Pätsi riigipööret ja vaikiva ajastu algust 19. märtsil 1934.

Jaanuari valimisi kehtetuks ei tunnistatud, kuid nad kaotasid ise kehtivuse seoses Konstantin Pätsi riigipöördega.

Laadimine...Laadimine...