Sõnajalg: radarid ja tuulikud saavad koos eksisteerida

Andres Sõnajalg on kindel, et nii kaitseväe radarid kui ka ettevõtjate tuulegeneraatorid saavad Ida-Virumaal koos eksisteerida, kuna olemas on vajalikud tehnoloogilised lahendused, mis kõrvaldavad raadioluuret häirida võiva liigse müra. Ta lisas, et see eeldab vaid teatavaid investeeringuid, mis on juba puhtalt majandusliku otsuse küsimus.

Pilt: Scanpix

Sõnajalg: radarid ja tuulikud saavad koos eksisteerida

Andres Sõnajalg on kindel, et nii kaitseväe radarid kui ka ettevõtjate tuulegeneraatorid saavad Ida-Virumaal koos eksisteerida, kuna olemas on vajalikud tehnoloogilised lahendused, mis kõrvaldavad raadioluuret häirida võiva liigse müra. Ta lisas, et see eeldab vaid teatavaid investeeringuid, mis on juba puhtalt majandusliku otsuse küsimus.

Kuigi riigikogu komisjonide eelmise nädala istungilt jäi kõlama seisukoht, et julgeolekulistel kaalutlustel ei saa Lääne- ja Ida-Virumaale tuuleparke rajada, on Eesti Tuuletehnoloogia Liidu esimees Andres Sõnajalg endiselt veendunud, et tänu uuele tehnoloogiale saavad nii kaitseväe radarid kui ka tuulikud koos eksisteerida, vahendas BNS.

"Seda asja tasub võtta rahulikult, sest ettevõtjatel on olemas liitumised, tehtud on mahukad investeeringud, olemas vajalikud load. Täielikult on välistatud stsenaarium, kus öeldakse – nüüd on kõik, ühtegi tuuleparki siia enam kunagi ei tule ja jutul lõpp," Sõnajalg BNS-ile, lisades, et selline otsus on võimalik ainult sõjaseisukorra puhul.

Sõnajalg on kindel, et nii kaitseväe radarid kui ka ettevõtjate tuulegeneraatorid saavad Ida-Virumaal koos eksisteerida, kuna olemas on vajalikud tehnoloogilised lahendused, mis kõrvaldavad raadioluuret häirida võiva liigse müra. Ta lisas, et see eeldab vaid teatavaid investeeringuid, mis on juba puhtalt majandusliku otsuse küsimus.

Sõnajalg märkis, et ka juba praegu on Ida-Virumaal üles seatud hulk vana tüüpi tuulikuid, kus kaitseväe raadiosüsteemidele mõju vähendavaid meetmeid kasutatud ei ole ja mis samuti omavad mõju raadiosüsteemidele. "Õigete investeeringute puhul on võimalik rajada uusi tuuleelektrijaamasid ning seejuures hoopis parandada nendes aspektides kaitsevõimet võrreldes praegusega," ütles ta.

Sõnajala sõnul on oluline, et Ida-Virumaal tööstuse arendamiseks suuri tehnoloogiainvesteeringuid tegevad sektori ettevõtted on kaasatud protsessi ja ei pea lugema aruteludest alles tagantjärgi ajalehest. "Ettevõtete huvi ei ole kahjustada riigi kaitsevõimet, vaid leida lahendused, kus Ida-Virumaal saaksid koos tegutseda nii töökohti loovad tuuletehnoloogia ettevõtted kui ka kaitsejõud. Lahendused peituvad tehnoloogias," märkis ta.

Praegu ehitavad Sõnajalad Ida-Virumaale Aidu tuuleparki, mille ehitusload ja kooskõlastused on kõik kehtivad ning väljastatud ilma täiendavate tehnoloogiliste nõudmisteta.

Riigikogu riigikaitse- ja keskkonnakomisjoni eelmise nädala istungil leidsid kohal olnud eksperdid, et julgeolekulistel kaalutlustel ei saa Lääne- ja Ida-Virumaale, aga ka osaliselt Lõuna-Eestisse mitte ühtegi tuuleparki püstitada.

Eksperdid tõid välja, et tuuleparkide töö takistab raadiosüsteemide ja radaritega luureinfo kogumist. Tuulikute labad löövad raadiosignaalid laiali ja potentsiaalset infot ei saa positsioneerida ega identifitseerida. Radarite puhul tekib tuuliku ümber umbes kahekilomeetrine pimeala, kust radar ei saa väljasaadetud signaali lendavalt objektilt tagasi.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul vähendavad Ida-Virumaale kavandatavad tuulepargid riigikaitselist heidutusvõimet, tekitades radarisüsteemide tööle olulisi takistusi. "Eelhoiatus on Eesti riigikaitse tagamisel väga olulise tähendusega," sõnas Mihkelson.

Ka teine riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert tõi esile, et Eesti, Läti ja Leedu on NATO piiririigid ja sellest tulenevalt kogutakse eelhoiatuse informatsiooni ka NATO vajadusteks. "Seetõttu ei räägi ma ainult Eesti julgeoleku huvidest, vaid oluliselt laiemast julgeolekuhuvist," ütles Kert.

Ettevõtjatele Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv tuuleenergeetikaga tegelev Eleon AS on varem teatanud, et nende eesmärk on ehitada Ida-Virumaale elektrituulikute tööstus, mis hõlmab 60 tuuliku ehitamist ja loob 2020. aastaks 1200 kuni 1400 uut töökohta.

Laadimine...Laadimine...