Sotsiaalminister Kiik: Tallinn toetab hooldusperesid kohusetundlikult

"Tallinn on väga võimekas omavalitsus ja rahastab ka toetusi iseseisvalt," sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik kommenteerides hooldusperede toetamisel tekkinud probleemkohti. "Tallinnal on jätkuv kohustus hooldusperede toetamisel ning olen veendunud, et kohustust täidetakse."

Pilt: Albert Truuväärt

Sotsiaalminister Kiik: Tallinn toetab hooldusperesid kohusetundlikult

Enn Tosso

"Tallinn on väga võimekas omavalitsus ja rahastab ka toetusi iseseisvalt," sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik kommenteerides hooldusperede toetamisel tekkinud probleemkohti. "Tallinnal on jätkuv kohustus hooldusperede toetamisel ning olen veendunud, et kohustust täidetakse."

Sotsiaalminister ütles Pealinnale, et see, kuidas korraldatakse hooldusperede toetamist, on viidud kohalike omavalitsuste kohustuseks ning täna Sotsiaalministeeriumis korraldatud ümarlaual arutatigi omavalitsuste esindajatega, kuidas asendus- ja järelhoolduse korraldust kogu Eestis paremaks muuta. Eesmärk oli kuulda omavalitsuste tagasisidet ilmnenud kitsaskohtade osas ja arutada koos edasisi samme nende lahendamiseks.

Hoolduspere vajab koolituse läbimist

"Hooldusperede toetamisel on omavalitsustel sarnased murekohad – esmalt hoolduspere leidmine juba on raske, kuna ootused perele on kõrged," osutas Kiik ning selgitas, et see eeldab stabiilset elukohta lapsele ning vanematelt oskust toime tulla keeruliste olukordadega.

"Pere peab läbima koolituse, sest võtab lapse ees pikaajalise kohustuse," rõhutas ta ning märkis, et kuna hoolduspere on kohaliku omavalitsuse teenus, siis riiklikult saab teha vaid järelevalvet.

Ministri sõnul ei tule keskenduda süüdlaste otsimisele, vaid pakkuda omavalitsusele tuge. "Omavalitsuse juhtroll antud küsimuses on õige," sõnas ta.

Mis puutub hooldusperede rahastamisse, siis tunnistas Kiik, et üle riigi on kogunenud umbes 4 miljoni euro suurune jääk, mis moodustab 20 protsenti kogu eraldisest. Kiik möönis, et teatud jäägi  tekkimine on paratamatu, kuna laste arv muutub.

Siiski osutas minister, et otsitakse lahendusi, kuidas protsessi paremini juhtida ning tehakse ka vahekokkuvõte soovitusest. Arutluse all on võimalused, kas kehtestada miinimum, millega kulutusi katta või välja tuua toetus, mis läheb otse vanemale.

Kiige sõnul arutatakse, kas toetused on mõistliku suurusega või tuleks neid tõsta.

"Hinnad tõusevad iga aasta ning küsimus on selles, kas seaduse tasemel peaks toetus olema indekseeritud," märkis ta.

Süsteemi rakendamisel tekkisid tõrked

Kiige sõnul on probleeme ka süsteemi rakendamisel riiklikul tasemel. "Süsteem pole käivitunud õigesti, ei ole suudetud kõiki teenuseid luua. Kulude katmisel on kohati arenguruumi," sõnas ta ning märkis, et kuna ülesanne on olnud uus, siis on mõistetavalt tekkinud kitsaskohti. Tema sõnul arutletakse, kas tuleb teha ettepanek ministeeriumi poolt seaduse muutmiseks või luua suunised omavalitsustele.

Kiik peatus ka probleemil, kus hoolduspere pole oma ülesannetega toime tulnud ning esineb tõsiseid rikkumisi. Ta selgitas, et kontrolli hoolduspere üle viib läbi sotsiaalkindlustusamet, kuid kahjuks pole kunagi välistatud olukord, kus täiskasvanu ei käitu õigesti.

Hiljuti ajakirjanduses kajastatud hoolduspere kasvava lapse väärkohtlemist ta konkreetselt kommeteerida ei saanud, kuna on tegu väga tundliku teemaga ning juhtumit arutab kohus. "Avalikud kahtlused on väga tõsised, omavalitsusel tuleb teha järeldusi, et probleeme ennetada ja varakult märgata," ütles ta.

Riik eraldab kohalikele omavalitsustele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks toetusfondi kaudu vahendeid. Riik eraldas 2020. aastaks kohalikele omavalitsustele selleks 18,4 miljonit eurot, 2019. aastal ca 17,8 miljonit eurot ja 2018. aastal ca 16,8 miljonit eurot. Möödunud aasta alguses oli vahendite jääk kohalikes omavalitsustes kokku 1,8 miljonit eurot, 2020. aasta alguseks oli see kasvanud juba 3,9 miljoni euroni.

 

 

Laadimine...Laadimine...