Sotsiaalminister Kiik: tervise infosüsteemi uue tarkvaralahendusega teeb arst täpse raviotsuse

"Tervise infosüsteemi põhimääruse muudatusega võimaldatakse kasutusele võtta uusi tarkvaralahendusi. Esimeseks selliseks lahenduseks on plaanitud tervishoiu otsustustugi, mis lihtsustab perearstide ja -õdede tööd ning võimaldab aega kokku hoida. Selle tulemusel teeb tervishoiutöötaja parema ja täpsema raviotsuse," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik Pealinnale ning lubas, et plaanide kohaselt peaks otsustustugi rakenduma juba tänavu kevadel.

Pilt: Scanpix
Video Eesti

Sotsiaalminister Kiik: tervise infosüsteemi uue tarkvaralahendusega teeb arst täpse raviotsuse

Enn Tosso

"Tervise infosüsteemi põhimääruse muudatusega võimaldatakse kasutusele võtta uusi tarkvaralahendusi. Esimeseks selliseks lahenduseks on plaanitud tervishoiu otsustustugi, mis lihtsustab perearstide ja -õdede tööd ning võimaldab aega kokku hoida. Selle tulemusel teeb tervishoiutöötaja parema ja täpsema raviotsuse," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik Pealinnale ning lubas, et plaanide kohaselt peaks otsustustugi rakenduma juba tänavu kevadel.

Kiik selgitas, et otsustustugi lihtsustab tervishoiutöötajate senist tööd ning toetab seda. Uus lahendus kuvab perearstile ja -õele operatiivselt patsiendi kohta ravisoovitusi, mille abil saab ta teha täpsema raviotsuse. "See on positiivne edasiminek e-tervise arendamisel kui ka patsiendi ja arsti jaoks kasulike teenuste kasutuselevõtmise osas" märkis ta.   

"See võtab arvesse patsiendi seniseid terviseandmeid ning, toetudes Eesti kinnitatud ravijuhenditele ja rahvusvahelistele ravijuhistele, kuvab operatiivseid ravisoovitusi, hoiatusi ja meeldetuletusi," loetles sotsiaalminister uue lahenduse kasulikkust ning tõi näite, et kui mõni ravim on inimesele vastunäidustatud, tuleb arstile läbi süsteemi hoiatus. "See on väga positiivne edasiminek arsti ja patsiendi jaoks," ütles Kiik.

Ta osutas, et uue tarkvaralahenduse kasutamine on tervishoiutöötajatele täiendav võimalus ja otsustustoe poolt kuvatud ravisoovituste õigsuses veendub lõplikult tervishoiutöötaja ise.  "Lahendus ei võta tervishoiutöötajatelt ära otsustusvabadust ega vastutust, kuid tõstab raviohutust," rõhutas minister.

Lahenduse arendamise kulud kaetakse tervishoiu otsustustoe projektist, mis on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeeriumi poolt ning ellu viidud koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega. Projekti eelarve on üks miljon eurot ning ülalpidamisega seotud kulud kaetakse Haigekassa poolt.

Lisaks käesoleva tervishoiu infosüsteemi põhimääruse muudatusega võimaldatakse nakkushaiguste automaatse andmete edastamise. Kiik ütles, et seni on asutused pidanud nakkushaiguste andmeid registrisse edastama e-posti teel või paberil, seega käesolev muudatus toetab Eesti kui tugeva e-riigi kuvandit.

Valitsus kinnitas omavalitsuste toetused

Valitsusjuhi ülesannetes siseminister Mart Helme ütles valitsuse pressikonverentsil, et teema, kui palju tõuseb doonorriikide osa uues Euroopa Liidu eelarves, on väga keeruline. "Varasemate läbirääkimistega võrreldes on olukord uus, mis tähendab, et ka Eestil on väga keeruline, kui alustame eelarvestrateegia arutelu. See pole Brüsseli lehmakauplemine ja vägikaikavedu, vaid kõigile oluline küsimus," sõnas ta.

Helme rääkis, et valitsuse viimastest otsustest kõige olulisem on kohalike omavalitsuse tasandusraha väljamaksete korra kinnitamine, mis küündib üle poole miljardi euro ning on mõeldud valdade ja linnade eelarvete ühtlustamiseks. Suur osa sellest läheb Lõuna- ja Kirde-Eestisse, kus on probleeme ettevõtluse ja töökohtadega.

Helme lisas, et peale selle on ka toetusfond, mis aitab katta sotsiaalseid töökulusid ja toimetulekutoetusi, aga on mõeldud ka kohalike teede remontimiseks ning selle maht on 445 miljonit eurot. "Need toetusmeetmed  on mõeldud kohaliku elu edendamiseks, mida valitsus peab prioriteetseks," sõnas ta.

Ministrid soovisid vigastatud politseinikele paranemist

Välisminister Urmas Reinsalu soovis tugevat tervist politseinikele, kes said hiljutises rünnakus viga.

Helme lisas, et ta et läheb raskelt vigastada saanud politseinikku vaatama. "Kuigi Eesti on turvaline riik, siis kunagi ei saa välistada intsidente ja ründeid riigi esindajate vastu, mis on vastuvõetamatud," sõnas ta. 

Helme jätkas, et Balti siseministrite kohtumisel kirjutati alla Eesti-Läti piirihoolduse leping, mis oli ajast maha jäänud. Nüüdne leping näeb ette, et kumbki riik hooldab piiri omalt poolelt. "Astusime pika sammu edasi, et Eesti-Läti piir oleks kohustustega kaetud, et poleks olukorda, kus isegi piirivalvurid ei tea, kust piir täpselt kulgeb. Ka Eesti-Läti piiril on selliseid kohti," märkis ta.

Reinsalu ütles, et Euroopa ülemkogus käitusid poliitikud kui  "tuld purskavad tiigrid", kus kõik võitlevad oma rahvuslike huvide eest. "Netomaksjad reageerisid raevukalt," sõnas ta.

Helme soostus Reinsaluga, et vaidlused on tulised, kui üks peab teisele enda arvates ülekohtuselt palju maksma. "Vaidlused saavad olema teravad ning naiivne oleks loota kiiret kokkulepet," kirjeldas ta Euroopa Liidu ülemkogul toimuvat. Siiski osutas ta, et toimub väikeste vihjete andmine, milliste kompromissidega nõus võidaks olla. "Kes on suurema majandusega, neil on eelis, kuid meil on võimalik leida liitlasi, kes mõtlevad meiega sarnaselt. Sel korral kaevatakse kaevikud sügvamaks," rääkis ta ning osutas, et põhjamaad ei kavatse üle ühe protsendi oma SKP-st maksta. "Kauplemine käib komakohtade ümber," kirjeldas ta vaidlust.

Tuletõrjeauto peaks sõitma elektriga

Helme selgitas, et eelarvearutelus on omad kitsamad valdkonnad. Nimelt uuel eelarveperioodil ei saa päästeamet osta fossiilkütustel töötavaid masinaid. "Kas on võimalik, et elektriauto sõidab metsa tulekahjut kustutama? Kust ta patareisid laeb? Saatan on detailides ja detaile on mustmiljon," ütles Helme ning jätkas, et rohepoliitika, mille järgi antaks meile 125 miljonit kogu põlevkivisektori kinni panemiseks, pole meile vastuvõetav. "See on naeruväärne summa? Et majandust kandvad harud pannakse kinni, siis sellega me leppida ei saa."

Kiik ütles, et sotsiaalalal eurotoetusi kuigi palju ei maksta. "Pensioneid ei maksta eurorahadest, kuid ka sotsiaalkaitses on riigi omaosalus peamine. Euroopa Liit on otsustanud, et sotsiaalvaldkond jäetakse riigi enda rahastada, mistõttu neid fonde on väga vähe," märkis ta, kuid avaldas lootust Tallinna haigla projekti rahastamiseks abi saada.

Laadimine...Laadimine...