SPETSIALIST: Seeneaasta algus näib tagasihoidlik

Seda, kas tänavune aasta saab seenesõprade jaoks olema tõeliselt hea, on mükoloogide hinnangul äärmiselt keeruline ennustada, ent on lootust, et seenelkäimise põhiajal saavad soovijate korvid head ja paremat siiski täis.

Pilt: Scanpix

SPETSIALIST: Seeneaasta algus näib tagasihoidlik

Seda, kas tänavune aasta saab seenesõprade jaoks olema tõeliselt hea, on mükoloogide hinnangul äärmiselt keeruline ennustada, ent on lootust, et seenelkäimise põhiajal saavad soovijate korvid head ja paremat siiski täis.

"Seeneaasta ennustamine isegi mõne nädala jagu ette on soolapuhumise maiguga," tunnistas Tartu Ülikooli loodusmuuseumi direktor, mükoloogia professor Urmas Kõljalg. "Teadus ei ole siiani suutnud leida vettpidavaid tegureid, mis suudavad meile kevadel või südasuvel öelda palju seeneliike ja kui ohtralt sügisel maa seest nähtavale ilmub."

Kukeseeni tagasihoidlikult

Teine tuntud seeneteadlane, Kuulo Kalamees ei soostunud peagi algava seeneaasta osas ennustusi tegema, kuid hindas siiski, et kukeseente hooaeg on tänavu saanud küllaltki tagasihoidliku alguse. "Möödunud aasta oli praktiliselt sama ilmastik ja oli lõpmata palju [seeni] ja hästi vara tulid, juuni alguses juba. Tänavu, kui tulid, siis tulid alles nüüd või juuni lõpus, mitte juuni alguses," rääkis ta.

"Miks, seda ei oska öelda. Seened on väga kapriissed organismid," lisas Kalamees.

Kõljalg on saanud aga teistsuguse kogemuse osaliseks. "Minu enda südasuvine kukeseene mets on andnud juba kolm perele sobivat saaki. See on aastate lõikes selle metsa kohta keskmine tulemus," sõnas Kõljalg. Samas aga nentis ta, et seened on tõepoolest mõnevõrra hiljem metsa alla ilmunud, aga see ei pruugi nii ka kõikjal Eestis olla.

"Soola puhudes võiks öelda, et süüdi on jahedus aga tegelikult ma täpset vastust ei tea," ei osanud ka Kõljalg öelda, miks on kukeseeni veel vähe.

Kõljalg juhtis tähelepanu, et suurem osa eestlaste lemmikuist – pilvikud, kukeseened, riisikad, puravikud – on vastastikku kasulikus suhtes puujuurtega ning hankides puudele mullast näiteks lämmastikku ja fosforit, saavad nad vastu eluks vajalikke suhkruid. 

Loe pikemalt Ilmajaamast

Laadimine...Laadimine...