"Kuna lund ei ole ja ilmselt ka ei tule, siis on kõigil sõralistel tänu oma kiiretele jalgadele suurem võimalus ellu jääda kiskjate ründe eest," rääkis Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige Priit Vahtramäe.

Tänavune talv on möödunud peamiselt plusskraadidega ning lumeta. Pealinn uuris, kui soodne on soe talv metsloomadele, viljakasvatusele ja ka metsatööde tegemiseks?

Põhjamaa metsloomadele on kõige raskemaks aastaajaks ikkagi talv. “Mida raskem ja pikem on talveperiood, seda raskem on seda taluda,” tõdes Vahtramäe. 

Paljudel metsloomadel ei saabu talv esimese lume tulekuga, vaid loomad teavad bioloogiliselt ette, et on tulemas talv ja selleks tuleb valmistuda. “Kes ei suuda piisavalt sügisel sellist toitu hankida, mis kasvataks piisava rasvakihi ja energiavaru, neile võib saada raske talv saatuslikuks.”

Lisaks ilmale võib loomadele mõjuda kahjulikult ka inimeste tegevus. “Kui metsaraie teostatakse talve alguses ja sellisele puuliigile, mis sobib väga sõraliste söögilauale, siis kogunevad loomad sinna langile kokku toituma. Sinna võivad tulla erinevad liigid ning toidu nappuse korral võib saada sellest bioloogiline lõks,”  selgitas Vahtramäe, et näiteks haavalank meelitab kokku põdrad, metskitsed, hirved ja jänesed, kes kõik toituvad haavakoorest.

“Kui kohal on sõralised, siis ilmuvad kohale ka kiskjad, kelle jaoks on raske talv pigem probleem kui kingitus, kuigi mõned ilmastikuolud võivad pakkuda just kiskjatele oluliselt soodsamat ja kergemat küttimisvõimalust,” märkis Vahtramäe. 

Kui talv on pikk ja väga lumerohke, siis eelpool kirjeldatud raielangil saab söögipoolis enne talve otsa ning siis jäävad loomad nõrgaks ja nälg näpistama. Samas on nad seal koondununa ja nõrkadena väga hea saak kiskjatele, huntidele ja ilvestele. “Kui levib mingi haigus, siis koondununa võib see nakatada paljusid.”

Ulukid on kohanenud soojema kliimaga

Soojenenud kliimaga on kohanenud näiteks ulukid. “Näiteks kährikkoera, kes ka veel 20 aastat tagasi talve ja miinuskraadi tulekul heitis urgudesse talveunne, võib täna kohata söödaplatsil isegi -10 kraadiga ja kindlasti ilmub ta südatalvel välja, kui on juba plusskraadid.”

Vahtramäe sõnul on praegune talv põdra populatsioonile soodne ja lihtne üle elada, sest elamiseks ja olemiseks ei pea kulutama palju energiat. “Ka peaks rõõmustama metsaomanikud ja jahimehed, sest metsakahjud jäävad olemata ja jahimehed ei jää selles süüdi, et looduses vabalt elav põder sööb kellegi metsa ära,” selgitas Vahtramäe, et olenevalt piirkonnast on 80-90% põdra toidust võsa ja meile mittevajalik paju.  

“Praktika on näidanud, et noorte kuuskede ja mändide kallale lähevad põdrad ja kitsed ikka talve lõpupoole, kui enda äraelamiseks on vaja energiarikkamat toitu.”

On kuuldused, et pikas perspektiivis võiks kliima soojenemine mõjuda põtrade järelkasvule pigem negatiivselt. Kas see vastab ka tõele, ei oska Vahtramäe täna veel öelda. “Praegune talv on pigem soodne järglaste sünnile, sest soe talv ei mõjuta enam järelkasvu suurust, kuna põdrapullid on oma töö teinud ära juba alates augusti lõpust,” selgitas Vahtramäe, et põtrade juurdekasvu numbreid mõjutab just enne jooksuaega olev ilm, mitte praegune soe talv.

“Kuna lund ei ole ja ilmselt ka eriti ei tule, siis on kõigil sõralistel tänu oma kiiretele jalgadele suurem võimalus ellu jääda kiskjate ründe eest,” kinnitas Vahtramäe. 

Oodata on head viljasaagi aastat 

EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi lektor Indrek Kerese hinnangul levib sooja talve tõttu oluliselt rohkem taimekahjustajaid – nii putukaid kui ka haiguseid. “Samuti on praegusel hetkel veel paljud mittetalvituvad umbrohud elus ja isegi kasvavad,” tõdes ta. 

Nii taliteraviljadele kui ka talirapsile on talv olnud väga hea. “Hilised külvid on oma kasvus ja arengus varastele külvidele järgi jõudnud ning ka sügisel hõredana tundunud taimikud on praegu väga ilusad,” lisas Keres.

“Kui selline ilm jätkub ning kui kevadine ja suvine ilm toetab, siis on oodata väga head saagi aastat,” kinnitas Keres.

Soe talv metsatöid ei soosi 

Raiete tegemine sõltub paljustki ilmastikuoludest. “Kui pinnas on külmunud, siis ei ole ohtu, et me seda metsatehnikaga kahjustaks,” selgitas RMK metsamajanduse peaspetsialist Olavi Andres. 

Tänavune soe talv metsatöid ei soosi. “See tähendab, et me ei saa majandada metsa kohtades, kus on liiga pehme pinnas – sinna ei pääse tehnikaga ligi ja puidu kokkuvedu on raskendatud,” lisas Andres, et tööde teostamisel tuleb arvestada ilmaoludega. 

“Metsamehi teeb murelikuks ka see, et taoline soe talv soosib metsakahjurite levikut,” tõi Andres näiteks väikse tumepruuni putuka kuuse-kooreüraski, kes asutab end elama puude koore alla ning lõikab oma käike uuristades puu juhtsooned läbi, mille tagajärjel puu kuivab ära.