STEN TAMKIVI: Iga töökoht kõrgtehnoloogia vallas toob kaasa vähemalt viis uut töökohta mujal

"Mida rohkem meil on tarku inimesi, kes töötavad tehnoloogiasektoris, seda rohkem nad väärtustavad, et ka nende lapsed saaksid väga hea hariduse. Ja ma arvan, et surve üha paremini rahastatud lasteaedade ja koolidele kasvab," ütles IT-ettevõtja Sten Tamkivi. "Selleks, et keegi oleks 20-aastaselt väga hea abstraktse mõtlemisega, tehisintellekti programmeerija – tõenäoliselt lasteaiabaas on see, kus ta võiks teha käelisi tegevusi, ehitada legost roboteid."

Pilt: Scanpix

STEN TAMKIVI: Iga töökoht kõrgtehnoloogia vallas toob kaasa vähemalt viis uut töökohta mujal

Triin Oja

"Mida rohkem meil on tarku inimesi, kes töötavad tehnoloogiasektoris, seda rohkem nad väärtustavad, et ka nende lapsed saaksid väga hea hariduse. Ja ma arvan, et surve üha paremini rahastatud lasteaedade ja koolidele kasvab," ütles IT-ettevõtja Sten Tamkivi. "Selleks, et keegi oleks 20-aastaselt väga hea abstraktse mõtlemisega, tehisintellekti programmeerija – tõenäoliselt lasteaiabaas on see, kus ta võiks teha käelisi tegevusi, ehitada legost roboteid."

Iga töökoht kõrgtehnoloogia vallas loob IT-ettevõtja Sten Tamkivi sõnul juurde viis töökohta muudes valdkondades. "Kõrgtehnoloogilised töökohad on ühe piirkonna jõukuse põhjuseks ja arstid, juristid, katusepanijad ja joogaõpetajad on tagajärg. Moretti on leidnud, et tehnoloogiliste töökohtade ja muu hõive suhe on keskmiselt üks viiele. Ja Silicon Valleys, kus toimub väga suur osa maailma tehnoloogiaelust, on see suhtarv lausa 6,2. See tähendab, et iga kõrgepalgaline Facebooki või Google´i programmeerija peab kaudselt palgal enam kui kuut inimest – Uberi juhti, advokaati, juuksurit, inimest, kes maheda piimavahuga kohvi oskab valmistada," tsiteeris Tamkivi riigikogus Berkley Ülikooli professorit Endrico Morettit.

"Piltlikult öeldes selleks, et meil oleks Eestis kõigile inimestele head tööd, kattes kogu laia valikut kõikide töötajate oskustest ja huvidest, peaks Eesti kahanevast 620 000-st tööturul olevast inimesest olema umbes 100 000 inimest tehnoloogiasektoris. "

"Mida rohkem meil on tarku inimesi, kes töötavad tehnoloogiasektoris, seda rohkem nad väärtustavad, et ka nende lapsed saaksid väga hea hariduse. Ja ma arvan, et surve üha paremini rahastatud lasteaedade ja koolidele kasvab," ütles Tamkivi.

Euroopa Komisjoni poolt ennustatud tööjõu puudujääk, mis Eestit tulevikus ähvardada võib, on Tamkivi hinnangul pigem võimalus ja motivaator. "Huvitava kokkusattumusena 100 000 inimest on ka see töötajate arv, mida Euroopa Komisjon ennustas, et Eestis aastaks 2025 puudu jääb, seda rahvastiku vähenemise, vananemise ja inimeste liikumise tulemusena," rääkis Tamkivi. "Kuna ma olen ettevõtja ja ettevõtjatel kipub klaas pooltäis olema, siis ma ütleksin, et meil on täiega vedanud, sest meil on võtta täpselt õige suurusega auk, mida seda Moretti valemit kasutades täitma hakata. "

Eesti peaks tulevikus rõhuma Tamkivi hinnangul heale haridusele ja innovatsioonile. "Ma arvan, et Eesti järgmise kümnendi majanduse võiduvalem on teadmisi, teenuseid ja tehnoloogiat kõrge marginaaliga eksportivad ettevõtted. Nende asutajad ja töötajad on 75% ulatuses pärit Eestist, hea haridusega nii Eesti kui välisülikoolidest," märkis Tamkivi. "25% Eesti tehnoloogiafirmade asutajatest ja töötajatest on aktiivse ja avatud poliitika abil Eestisse elama meelitatud mujalt maailmast. Iga sellise firma loodud töökoht võimendub ümbritsevas sisemajanduses viieks täiendavaks töökohaks. Selline võimendusefekt tõstab sissetulekuid, elukvaliteeti ning lahendab demograafilisi puudujääke."

Ülikoolide roll talendi Eestisse meelitamisel on Tamkivi hinnangul kriitiline. "Kui vaadata, kui palju on Eesti magistriprogrammides ingliskeelseid õppekavu, kui palju on seal mujalt maailmast tulnud tehnolooge – väga hästi! Üks märk sellest on see, et nüüd me oleme jõudnud järgmise tasandi probleemide juurde," rääkis Tamkivi. "Need inimesed on kohal, nad on meie seas, nad tahavad Eestisse panustada, nad asuvad tööle Eesti ettevõtetes, aga kuidas me tekitame keskkonna, kus neist hoolitakse ja kus neid austatakse samamoodi nagu neid eestlasi, kes on siin sündinud."

Innovaatilisuse arendamist tuleks Tamkivi sõnul alustada juba lasteaiast. "Lasteaias võiks küsida küsimusi. Võiks lasta neil lahendada ülesandeid, lahendada probleeme, lasta neil rakendada neid asju, mis nad juba õppinud on, ja panna neile lauale asju, mis nad saavad ise valmis teha," ütles Tamkivi. "Selleks, et keegi oleks 20-aastaselt väga hea abstraktse mõtlemisega, tehisintellekti programmeerija – tõenäoliselt lasteaiabaas on see, kus ta võiks teha käelisi tegevusi, ehitada legost roboteid."

Laadimine...Laadimine...