Strandberg müüki pandud ELMOst: see riiklik autobaas oli osa valimistest

"Lähenesid valimised ja reformierakondlik seltskond otsustas luua riikliku autobaasi," kommenteeris teadlane Marek Strandberg omaaegset otsust luua riiklik elektriautode ehk ELMO rendiäri, mis nüüd on 120 000 eurose alghinnaga müüki pandud, sest toob kahjumit. Tema sõnul võis juba aastaid tagasi öelda, et sellisel riiklikul autorendil puudub mõte täielikult.

Pilt: Scanpix

Strandberg müüki pandud ELMOst: see riiklik autobaas oli osa valimistest

Virkko Lepassalu

"Lähenesid valimised ja reformierakondlik seltskond otsustas luua riikliku autobaasi," kommenteeris teadlane Marek Strandberg omaaegset otsust luua riiklik elektriautode ehk ELMO rendiäri, mis nüüd on 120 000 eurose alghinnaga müüki pandud, sest toob kahjumit. Tema sõnul võis juba aastaid tagasi öelda, et sellisel riiklikul autorendil puudub mõte täielikult.

Valitsus otsustas 2011. a detsembris mäletatavasti  kasutamata saastekvoodi ühikute müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Tehingu tulemusena rajati kogu Eestit kattev elektriautode laadimise võrgustik ning meie teedele lisandus üle tuhande uue elektriauto. Umbes poolsada neist anti sotsiaaltöötajate käsutusse. Rajati ka riiklik elektriautode renditeenus ELMO, kuid nüüd on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustanud selle teenuse 120 000 eurose alghinnaga enampakkumisel ära müüa. ELMO tähendas sõnalühendit elektroonilisest mobiilsusest ning kujutas endast Eesti valitsuse ja Mitsubishi Corporationi koostöös käivitatud programmi energiatõhusate ja keskkonnasäästlike elektriautode ja hübriidide kasutusele võtmise toetamiseks. Nüüd on majandusministeeriumis otsustatud, et riigil pole mõtet elektriautode rentimisega enam jantida. Masinapargis, mis müüki läheb, on 31 elektriautot (22 Nissan Leafi ja 9 Mitsubishi i-Mievi) ja 15 rendiautode tavalaadijat, kaasa tulevad ka teenuse jätkamise hõlbustamiseks kliendibaas ja kasutusstatistika.

Miks kvootide eest osteti ainult autosid?

Marek Strandbergi sõnul nähti Kredexi alluvuses omal ajal tegutsenud kliima- ja energiaagentuuris ette loodussäästlikke lahendusi märksa laiemal skaalal kui ainult elektriautod. Oli terve programm, milles elektriautode kõrval jalgrattaliikluse, mopeedide, päikesepaneelide jms edendamine. "Aga siis lähenesid valimised ja reformierakondlik seltskond otsustas luua riikliku autobaasi," nentis Strandberg. "Eks see mõte oli, et anname sotsiaaltöötajatele elektriautod ja siis nad valivad ehk meid." Ilmselt käi siit läbi ka kellegi mõttevälgatus, et elektriautod aitaksid Eestit rahvusvahelises plaanis promoda.

Strandberg märkis, et jaapanlasedki olid väga jahmunud, et Eesti ei tahtnud kvootide eest päikeseelektrijaamu või mingeid muid väikesi, näiteks küladesse sobivaid elektrijaamu, aga ainult autosid. Sama arusaamatu oli Strandbergi sõnul riikliku autopargi loomine ELMO kaubamärgi all. Kuid nagu öeldud, tehti seda vaid valimiste nimel, mõtlemata, et hiljem hakkab see nn teenus asjatult riigi raha sööma. Samas ei aidanud see ka kuidagi kaasa elektriautode levimisele n-ö masside hulka.

"No kes see ikka tahab just riigi käest autot rentida. Huvitav, kas need inimesed, kes seda otsust toetasid, kukuvad nüüd süsteemist välja?" mõtiskles Strandberg, kes kulgeb ka ise elektriautoga, mis tõsi, pole küll riigi käest renditud. Teatavasti on tänaseks mitmeid erafirmasid, kes elektriautode renti pakuvad ning sel taustal muutus ELMO järjest kahjumlikumaks. Strandbergi sõnul võtab kogu ELMO omaaegse äpardunud loomise kokku ütlus: kaart ei ole territoorium. Riik oleks võinud hoopis rohkem kulutada inimestele toetuste maksmiseks elektriautode soetamiseks. "Ma arvan, et lõpuks ostab selle üles üks ametnikest, kes selle asja omal ajal untsu keeras," märkis Strandberg.

Laadimisvõrgustik ootab uuendamist

Tesla elektriautode rentimisega tegelev Toomas Arike lisas, et ELMO rendiäri juures leidub lahtiseid küsimusi. Kuid enne, kui vastuseid ei tea, on keeruline tõtata seda rendiäri ostma. Näiteks, millal rajab riik uue laadimisvõrgustiku, sest praegused laadimispunktid on küll ABB poolt tehniliselt poolelt kindlustatud, kuid juba ajale jalgu jäämas ning moraalselt vananemas. Ta tõi näiteks, et kui 400 km jagu energia laadimiseks kulub praegu meil umbes kaks tundi, siis uue laadimisjaamaga vaid pool tundi. "Eesti tegi omal ajal võrgustiku ära, aga siiamaani ühtki edasiarendust ei ole," nentis Arike. "Uued autod on ikka oluliselt kiiremate laadimisvõimalustega." Tema sõnul on aastal 2018 oodata uut suurt elektriautode turule tuleku lainet.

Arike nentis, et kokkuvõtteks saab ELMO rendiäri ostja tulla üsna kitsast ringist, sest selle uus omanik peaks valdama energiamüüja litsentsi, et saaks majandada ELMOga kaasas käivate laadimispunktidega. Seetõttu võik teoreetiliselt kõne alla tulla mõni kütusefirma.

Elektriautode osas on Eestil üldiselt raske tempot hoida. Kui varem joosti rongist ees, uhkustades laadimisjaamade võrguga, siis nüüd jäädakse rongist maha. Eestis on elektriautode müük väga väikene, sest toetusraha sai otsa, kuid samas võib maailma erinevatest meediaväljaannetest lugeda elektriautode plahvatuslikust müügist Hiinas ja Euroopas. Ainuüksi detsembris 2015 ostsid hiinlased ligi 35 000 elektriautot, eurooplased aga 33 000. Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannias kasvas müük aastaga 80-100%. Samas nõuab EL taastuvenergia kasutamise direktiiv, et 2020. aastaks peab 10% transpordisektoris kasutatavast energiast olema keskkonnasäästliku päritoluga. Eesti seega suure tõenäosusega seda eesmärki ei saavuta. Euroopa autoehitajad panustavad EL liikmesriikide valitsuste toetusel samas miljardeid eurosid, et tuua turule uusi elektriautode mudeleid ja paljud riigid toetavad inimesi rahaliselt nende ostmiseks.                                      

Laadimine...Laadimine...