"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Suured riigifirmad peavad tulevikus avaldama teavet börsipõhimõttel (0)
23. veebruar 2017
Scanpix

Valitsus toetas neljapäevasel kabinetinõupidamisel ettepanekut, mille järgi hakkaksid 12 suuremat riigifirmat tulevikus infot avaldama sarnaselt börsifirmadele, lisaks andsid ministrid poliitilise toetuse kavale keelata riigifirmadel sponsortegevus.

Valitsuskabinet toetas neljapäeval rahandusminister Sven Sesteri ettepanekut töötada välja seadusemuudatused, mille tulemusena hakkavad suuremad riigi äriühingud järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid. Lisaks toetasid ministrid koalitsioonileppe punkti, et riigi äriühingud saavad maksta toetusi ainult oma tegevusvaldkonna arendus- ja teadustegevuseks, teatas rahandusministeerium.

Börsifirmade info avalikustamise reeglid peavad kasutusele võtma suuremad riigifirmad, mis täidavad vähemalt kolme neljast tingimusest – müügitulu enam kui 14 miljonit eurot, varade maht enam kui 7 miljonit eurot, töötajaid rohkem kui 200 või nõukogu suurus vähemalt kaheksa liiget. Samade kriteeriumite järgi hinnatakse muuhulgas ka seda, kas ettevõte peab moodustama auditikomitee või mitte.

See tähendab, et esialgu peavad infot rohkem avalikustama hakkama esiteks Eesti Energia ja Elering, mis avalikustavad juba praegu infot börsireeglite järgi, kuna nende firmade võlakirjad on noteeritud Londoni börsil.

Börsireegleid peavad aga hakkama järgima ka Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Riigi Kinnisvara AS (RKAS), Tallinna Lennujaam, Eesti Post, AS Hoolekandeteenused, raudtee-kaubaveofirma EVR Cargo, peagi erastamisele minev Eesti Teed, Nordica kaubamärgi all tegutsev Nordic Aviation Group ning lennukiparki haldav OÜ Transpordi Varahaldus.

Lisaks toetas valitsuskabinet neljapäeval tegevust alustanud riigifirmade nõukogude liikmete nimetamiseks moodustatud nimetamiskomitee pädevuse täpsustamist. Ministrite otsuse järgi kehtestatakse peagi regulatsioon, mis võimaldaks nimetamiskomiteel tegutseda alalise organina, et tagada selle töö stabiilsus ja sõltumatus.

Samuti tühistab plaanitud seadusemuudatus rahandusministri senised õigused nimetada pool riigi äriühingute nõukogude liikmetest ja kehtestada nõukogu liikmetele makstava tasu maksmise kord ja piirmäärad. Edaspidi hakkab neid ettepanekuid tegema nimetamiskomitee. Lisaks täiendab tulevane regulatsioon huvide konflikti välistamise hindamise reegleid, märkis rahandusministeerium.

Samuti toetas valitsuskabinet plaani keelata riigifirmadel sponsortegevus, lubades säärastel äriühingutel toetada vaid teadus- ja arendustegevust enda valdkonnas. “Riik saab riigi äriühingutest dividenditulu ning rahastab haridust, kultuuri ja sporti riigieelarvest,” ütles rahandusminister Sven Sester pressiteate vahendusel.

Ministri hinnangul on otstarbekas, et riigipoolne rahastus olulistele valdkondadele otsustatakse samade reeglite alusel, mitte ei sõltu riigi äriühingu nõukogu suvast, kellele üksikute taotluste menetlemine on kõrvaline lisaülesanne.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.