Swedbank: Eesti majandus on heas tasakaalus

"Pingeline olukord tööjõuturul hoiab palgakasvu küll kiirena, suurendab sellega tööjõukulusid ja piirab ettevõtete kasumlikkust, kuid sunnib ettevõtteid ka oma tootmist efektiivsemaks muutma," teatas Swedpank, mis ennustab selle aasta majanduskasvu suuruseks 3,5%.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Swedbank: Eesti majandus on heas tasakaalus

Toimetaja: Moonika Tuul

"Pingeline olukord tööjõuturul hoiab palgakasvu küll kiirena, suurendab sellega tööjõukulusid ja piirab ettevõtete kasumlikkust, kuid sunnib ettevõtteid ka oma tootmist efektiivsemaks muutma," teatas Swedpank, mis ennustab selle aasta majanduskasvu suuruseks 3,5%.

Suuremad majandused näitavad küll head kasvu, kuid poliitilised sündmused sisendavad kahtlust, kas see on ikka jätkusuutlik. Kuigi ohumärke on palju, on majanduse väljavaade veel üsna hea, teatas Swedbank.

Ameerika Ühendriikide majanduskasvu toetavad maksukärped. Kaubanduspinged Hiinaga on USA eksporti mõnevõrra nõrgendanud, kuid tariifidel on olnud piiratud mõju inflatsioonile ja tarbimisele. Föderaalreserv jätkab sel ja järgmisel aastal intressimäärade kiiret kergitamist. Euroala majanduskasv aeglustub. Samas on Euroala majandus oma tipust veel kaugel ja seega on kasvu oodata veel mitmel järgmisel aastal, kui poliitilised riskid ei kasva üle uueks kriisiks.

Euroopa Keskpank peaks sel aastal oma varaostuprogrammi lõpetama ning esimene ettevaatlik baasintressimäära tõstmine peaks toimuma alles järgmise aasta lõpus. Tugev dollar, kõrge naftahind ja Hiinale kehtestatud impordi tollitariifid kujutavad aga tõsist ohtu tärkavatele turgudele ning võivad nende majanduskasvu väljavaadet oluliselt halvendada.

Eesti majandus püsib lähiajal tugev

Eesti majanduskasv aeglustub, kuid majandus on praegu heas tasakaalus ning selle "temperatuur" on mõõdukas. Eesti majanduskasv on tugev olnud juba kolm aastat järjest. Seda on toetanud nii paranenud välisnõudlus, kuid ka võrdlemisi tugev sisenõudlus – seda eriti eelmisel aastal.

Möödunud aastal aitas majanduskasvu kiirenemisele kaasa ka hõivatute arvu kiire tõus. Tööhõive panus majanduskasvu aga lähiaastatel väheneb. Samuti prognoosime välisnõudluse nõrgenemist. Meie prognoosi järgi kasvab majandus sel aastal 3,5%, järgmisel 3,2% ning 2020. aastal 2,7%.

Välisnõudlus nõrgeneb

Sel aastal on Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused veel jätkuvalt tugevad olnud, mis on ka meie ekspordikasvu hoidnud. Samas ei ole see kasv laiapõhjaline. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal välisnõudlus nõrgeneb ning see võib hakata tasapisi piirama meie ekspordikasvu.

Investeeringud peaksid järgmisel aastal suurenema

Ettevõtete investeeringud sel aastal küll vähenevad, kuid selle põhjuseks on paljuski baasefekt – möödunud aasta esimesel poolel kasvasid investeeringud erakordselt kiiresti mitmes tegevusalas (näiteks puidutööstuses ja transpordisektoris). Järgmisel aastal see baasefekti mõju taandub ning ettevõtete investeeringud peaksid siis mõõdukat kasvu näitama.

Lähiaastatel püsivad laenuintressid madalad ning need on investeeringutele toeks. Positiivne on see, et ettevõtete investeeringute struktuur on suunatud üha rohkem efektiivsuse tõstmisele. Kuigi valitsussektori investeeringute kasv peaks sel ja järgmisel paaril aastal aeglustuma, püsib nende maht SKP suhtes stabiilselt kõrge ning sellega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti.

Hinnakasv aeglustub

Käesoleva aasta alguses jõustunud üksikisiku uus tulumaksuarvestus, mis on tõstnud suurema osa palgasaajate ostujõudu, on seni eratarbimisele tagasihoidliku mõjuga olnud. Selle põhjuseks on ilmselt nii suurem säästmine, kui ka tarbijahindade kiire kasv. Hinnatõus küündib sel aastal üle 3 protsendi, mis on umbes sama palju kui eelmisel aastal.

Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit ja transport. Lisaks on inflatsiooni kiirendanud alkoholi ja tubaka kallinemine. Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon 2,8 protsendini, kuna energia hinnatõus peatub ja alkoholi aktsiisitõus jäetakse suure tõenäosusega ära.

Pingeline tööjõuturg hakkab üha rohkem majanduskasvu piirama

Vaba ja sobiva kvalifikatsiooniga töötajate leidmine koduturul on muutunud üha raskemaks. Tööhõivemäär on Eestis tõusnud kõigi aegade kõrgeimaks ja tööpuudus on väga madal. Meie prognoosi järgi on töötusemäär sel aastal 5,5% ning püsib 5% lähedal ka kahel järgneva aastal.

Mitteaktiivsete inimeste osakaal on Eestis EL-i üks madalamaid. Pingeline olukord tööjõuturul hoiab palgakasvu küll kiirena, suurendab sellega tööjõukulusid ja piirab ettevõtete kasumlikkust, kuid sunnib ettevõtteid ka oma tootmist efektiivsemaks muutma.

Laadimine...Laadimine...