TAKISTAMISE ASEMEL TIIVUSTAVAD: Karmimad keskkonnaseadused annavad ettevõtlusele ja innovatsioonile hoogu juurde

Tihti väidetakse, et karmimad keskkonnaseadused takistavad ettevõtjate äritegevust ja mõjuvad kokkuvõttes majandusele halvasti. Uuest OECD uuringust aga selgub, et reostust piiravad seadused mõjuvad nii ärile kui ka uute innovaatiliste tehnoloogiate väljaarendamisele pigem soodustavalt. 

Pilt: Scanpix

TAKISTAMISE ASEMEL TIIVUSTAVAD: Karmimad keskkonnaseadused annavad ettevõtlusele ja innovatsioonile hoogu juurde

Tihti väidetakse, et karmimad keskkonnaseadused takistavad ettevõtjate äritegevust ja mõjuvad kokkuvõttes majandusele halvasti. Uuest OECD uuringust aga selgub, et reostust piiravad seadused mõjuvad nii ärile kui ka uute innovaatiliste tehnoloogiate väljaarendamisele pigem soodustavalt. 

Keskkonnakaitseseaduseid nagu USA Puhta Energia plaani (Clean Power Plan) ja Pariisi kokkulepet on juba eos kritiseeritud, kui majandust halvavaid, kulusid tõstvaid ja töökohti kaotavaid abinõusid. Neljapäeval avaldatud Majanduskoostöö ja arenduse organisatsiooni (Organisation for Economic Co‑operation and Development (OECD)) aga lükkab need süüdistused ümber, leides, et riigid, kus on karmid keskkonnakaitseseadused on konkurentsivõimelisemad kui need, kus keskkonnakaitsele tähelepanu ei pöörata, kirjutab Think Progress.

Kõrge reostustaseme ja suure energiavajadusega tööstusharud nagu keemia-, plasti- ja rauatööstus kannatavad uuringu kohaselt karmide keskkonnaseadustega riikides vaid kaduvväikese ekspordikahju käes, mida kompenseerib ja tasakaalustab aga vähemreostavate tööstusharude kasv. Uurijate leid on Pariisi kokkuleppe tõttu eriti märgilise tähendusega, kuna üks suurimatest kokkuleppega seonduvatest murekohtadest on selle mõju arenguriikide majandusele. Uuring aga tõi Hiina ja India näol näite, et tõusvad majandused, kus on tugevad tööstussektorid, saavad karmistada oma keskkonnaseaduseid ilma eksporditurgusid kahjustamata.

OECD vanemteaduri Kimberly Ellioti sõnul langevad praegused uuringutulemused kokku ka varasemate andmetega. "Tavaliselt on suur-ja väikeettevõtjad võimelised karmimate seadustega kohanema," märkis Elliot.

OECD uuring analüüsis ekspordiandmeid kõrge ja madala reostustasemega tööstusharudes 23 arenenud ja 6 alles areneva majandusega riigis. Uuringust selgus, et karmide keskkonnaregulatsioonide riikides, nagu Taani, Saksamaa ja Šveits, kaotasid tööstusharud 1995-2008. aastatel karmimate keskkonnaseaduste kehtestamise tõttu vähem kui kolm protsenti eksporditulu, mida tasakaalustas samaväärne kasv loodustsäästvates tööstusharudes.

Riikides, kus tootjad juba praegu vähem reostavad saavad  suurema turuosa, kui keskkonnakaitseseaduseid veelgi karmistatakse. Lisaks selgus uuringust ka tõsiasi, et tööstusharud, mille reostusmäär aja jooksul langeb, on edukad ka karmide regulatsioonide korral. Kangekaelsed tööstused, kes keskkonna nimel muudatusi teha ei taha kaotavad aga ekspordis.

"Valitsused peavad loobuma arusaamast, et karmimad keskkonnaseadused kahjustavad nende eksporti ja keskenduma hoopis eelistele, mida annavad innovatiivsed lähenemised," lausus OECD vanemökonomist Catherine L. Mann.

Karmimad keskkonnaseadused soodustavad innovatsiooni, kuna ettevõtted peavad leidma viise, kuidas regulatsioonide, nagu USA Puhta Energia plaani (Clean Power Plan) jõustudes oma tegevust jätkata. "Roheline poliitika annab ettevõtetele stiimuli säästlikumate ja tõhusamate tehnoloogiate välja töötamiseks. Paremate lahenduste leidmine annab ettevõtetele ka konkurentsieelise," märkis  Brookingsi instituudi vanemteadur Joshua P. Meltzer.

Laadimine...Laadimine...