Tallinn küsib valitsuselt luba paindlikuks keeleõppeks kolmes koolis

"Praegune haridus venekeelses gümnaasiumis annab eesti keele teadmisi B2 tasemel, mis ei ole piisav selleks, et jätkata haridusteed Eesti kõrgkoolides. Kolmes koolis läbiviidava pilootprojektiga soovime tõsta eesti keele taset nii, et ei langeks aineõpete kvaliteet," märkis abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Pilt: Scanpix
Haridus

Tallinn küsib valitsuselt luba paindlikuks keeleõppeks kolmes koolis

"Praegune haridus venekeelses gümnaasiumis annab eesti keele teadmisi B2 tasemel, mis ei ole piisav selleks, et jätkata haridusteed Eesti kõrgkoolides. Kolmes koolis läbiviidava pilootprojektiga soovime tõsta eesti keele taset nii, et ei langeks aineõpete kvaliteet," märkis abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Tallinna volikogu otsustas teisipäeval peetud erakorralisel istungil esitada valitsusele taotlus paindliku keele- ja aineõppe teostamiseks Tallinna Linnamäe Vene lütseumis, Tallinna Kesklinna Vene gümnaasiumis ja Lasnamäe gümnaasiumis.

Tulenevalt valitsuse koalitsioonilepingu aluspõhimõtetele 2016-2019 käivitatakse pilootprogramm, lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutavad eesti keele oskuse C1-tasemel.

Kolme kooli hoolekogud on gümnaasiumiastme õppekeele küsimust arutanud ja teinud otsuse taotleda gümnaasiumiastme osas luba pakkuda kvaliteetset aineõpet paindlikult valides õppekeelt samas suurendades eesti keele õppemahtu.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on pilootprogrammi põhieesmärk heal tasemel ainete õpetamine ning gümnasistide eesti keele taseme tõstmine lähiaastate jooksul. "Praegune haridus venekeelses gümnaasiumis annab eesti keele teadmisi B2 tasemel, mis ei ole piisav selleks, et jätkata haridusteed Eesti kõrgkoolides. Kolmes koolis läbiviidava pilootprojektiga soovime tõsta eesti keele taset nii, et ei langeks aineõpete kvaliteet," märkis Kõlvart.

Abilinnapea möönis, et vene koolides esineb eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekul vajakajäämisi. "Seetõttu ei saa me nõuda ka õpilastelt väga häid tulemusi gümnaasiumis, kui ei ole suudetud tagada metoodilisi juhendeid, õpikuid ja abivahendeid,“ sõnas Kõlvart. "Meie kõigi ühine eesmärk on haritud rahvas. Kui valikuvõimalus keeleõppe korraldamises aitab kaasa kvaliteetse ja konkurentsivõimelise haridusele, siis me peaksime seda toetama."

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) 2014. aastal läbiviidud uuringu "Vene õppekeelt kasutavate gümnaasiumide õppe tulemuslikkusest eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekul“ raport näitab, et õpetajate keelevaldamine on tihti probleem. Samas näitab raport sedagi, et õpetajad ja õpilased ei ole rahul olemasolevate eestikeelsete õppematerjalidega. Need on kirjutatud eesti keelt emakeelena valdavate õpilaste jaoks, milles puuduvad vajalikus mahus adapteeritud õppematerjalid ning on ka sellistena liiga keerulised ja ülekoormatud. Seega jõudsid HTM-i kokku kutsutud eksperdid järelduseni, et tegemist on sageli formaalse saavutusega, mille seos eesti keele taseme parendamisega on küsitav.

Tallinna paindliku keele- ja aineõppe pilootprogrammi raames koostavad koolid eesti keele õpet toetavate kooliväliste tegevuste kava, millega luuakse õpilastele võimalus eesti keele praktiliseks kasutamiseks. Näiteks kavandatakse erinevaid õpilasvahetusi, keelekohvikuid, laagreid ja muud seesugust. Ühtlasi organiseeritakse tegevusi lapsevanematele, et kaasata neidki lapse keeloskuse arendamiseks: ühiselt arutatakse lapsevanemate rolli üle õppeprotsessi toetajana ning kodu ja kooli koostöö põhimõtteid teise keele intensiivõppes. Õpilaste keelearengut testivad pidevalt koolid ise ning annavad vahetult tagasisidet nii keeleoskuse valdamisest kui selle arengust õpilastele, lapsevanematele kui ka õpetajatele.

Programmi rakendamiseks ootab linn igale õppeasutusele riigipoolset toetust summas 250 000 eurot aastas.

Laadimine...Laadimine...