Tallinn on Targa linna arendamisel teistele eeskujuks

"See, mida IKT lähiajal saab ära kasutada, on näiteks ehituse valdkond, kus saame panna majad omavahel suhtlema," märkis Eesti Arengufondi endine juht Pirko Konsa. Põnevate uuendustena on Tallinnasse tulemas veel nutikad sensorid, Tallinna vanalinna majade 3D mudelid ja turistidele personaliseeritud giiditeenus.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Tallinn on Targa linna arendamisel teistele eeskujuks

Juuli Nemvalts

"See, mida IKT lähiajal saab ära kasutada, on näiteks ehituse valdkond, kus saame panna majad omavahel suhtlema," märkis Eesti Arengufondi endine juht Pirko Konsa. Põnevate uuendustena on Tallinnasse tulemas veel nutikad sensorid, Tallinna vanalinna majade 3D mudelid ja turistidele personaliseeritud giiditeenus.

TalTech Mektory Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses toimus Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooli ühine töötuba: "Kuidas Tallinn saab kõige ägedamaks targaks linnaks kogu maailmas?" Tutvustati Targa linna erinevaid projekte, millega linnelanike elu saaks kaasaegsemaks ja mugavamaks teha.

Tallinnas on erinevate Targa linna projekti kogumaksumus 100 miljonit eurot. Erkki Karo, kes rääkis ülikooli esindajana TalTechCity initsiatiivist võrdles Tallinna linna Helsingiga, Kopenhaageni, Pariisi ja Barcelonaga. Kui nendes linnades ringi käia, on näha, et need linnad on innovatsioonikeskused, kes teevad ülikoolidega tihedalt arenduskoostööd. Eesmärgiga arendades kohalikke teenuseid ja pakkuda ülikoolide andmeid ka linnakodanikele.

Arendusprojektide taga on kohalikud omavalitsused

Ralf-Martin Soe samast töögrupist ütles, et paljude arendusprojektide taga on linnad, kui kohalikud omavalitsused. "Isegi sellised suurlinnad nagu Pariis ja Barcelona teevad Targa linna projekte läbi erinevate projektide ja paljude projektide eesotsas on kohalikud omavalitsused," tunnustas Soe linnavalitsuse initsiatiivikust.

Jarek Kurnitski TalTechist ütles, et linnastumise arengud on väga intensiivsed ning jätkusuutlikkus ja elukvaliteet paraneb pidevalt. "Selle hea asja algataja on olnud Ülemiste linnak AS Mainoriga ja Tehnopol Ülemiste.  Nad on kaasa tõmmanud ka juba Tallinna linna. Jätkusuutlikkuse teema on igal pool üleval ja kuidas meie käes olevaid ressursse targalt kasutada," toonitas Kurnitski.

"Tark linnak" projekti tutvustades nentis Pirko Konsa, et IKT põhiküsimuseks on kuidas luua selline platvorm, et me ei tegeleks teooriate loomisega, vaid praktiliste asjadega. "TalTechis oleme päris head, mis puutub erinevate sensorvõrkude loomisel. Suur küsimus on, kuidas tagada andmete usaldusväärsus. Samas on linnas palju teemasid kus oleme IT valdkonnas alles lapsekingades, näiteks sotsiaalhoolekanne ja liikluse korraldus," selgitas Konsa. "Liikluses ja transpordis ei muutu midagi ilma avaliku sektorita. Tallinna linn on juba näidanud, et juhita sõiduk on võimalik rakendada juba aastaga, kui tõeliselt tahtmist on,"  lisas ta.

Praktiliste lahenduste loomine on tulevik

Konsa sõnul on meil järjest enam erinevaid andmeid, mida võiksime hakata rohkem ära kasutada. "See, mida IKT lähiajal saab ära kasutada, on näiteks ehituse valdkond, kus saame panna majad omavahel suhtlema. Peame rohkem tegelema praktiliste lahenduste loomisega. Me juba täna võime panna andurid eakate kodudesse, et need annaks teate, kui eakas kukub. Me ei pea selleks hoolekannet rakendama," rääkis ta.

"Nutikad sensorid" projekti tutvustas Thinnect tegevjuht Jürgo Preden, kes varasemalt oli mitmeid aastaid Tallinna Tehnikaülikoolis töötanud. Predeni sõnul on "targad sensorid" üha rohkem kasutust leidev valdkond. "Seni oleme kasutanud oma teadmisi tänavate valgustuse raames. Nüüd paneme projekti raames 900 targa linna sensorit üles ja loodame, et sellest on linnakodanikul ja linnajuhtimisel suur kasu. See on üks suuremaid targa linna projekte üle maailma. Võime öelda, et see on unikaalne maailmas, võimaldades teha innovatsiooni targas linnas," selgitas Preden.

Praegused sensorid annavad infot inimeste ja sõidukite liikumise kohta ja jälgivad keskkonna näitajaid ja õhusaastet. "Eesmärk on leida linnakodanikele vajalikke lahendusi. Näiteks keskkonna tingimuste jälgimine, õhureostuse ja liiklustingimuste jälgimine, kus on liiklusvood ja kuidas liiklust planeerida," tõi ta välja valdkondi.

Ave Kargaja Tallinna Linnaplaneerimise ametist sõnas Tallinna linnamudelit tutvustades, et suur muutus linnamudeli digitaliseerimisel tehti 2012 aastal, kui 3D keskkonnas tegi linn välisprojekti raames vanalinnast kaardistuse. "Tahame juba sellel aastal teha avalikuks Tallinna vanalinna majade 3D mudelid. Peale selle tahame pidevalt täiendada Tallinna linnamudelit, et detailplaneeringud ja ehitused oleksid sealt vaadatavad. See on kogu Tallinnat kattev hoonete mudel, kuhu on alla pandud alusmudel  ja mis peaks võimaldama projekteerijatel näha erinevaid hoonestuse mõjusid keskkonnale, kasvõi ehituse päiksevarju alasid," tõi Kargaja välja. 

3D mudelid aitavad linnakeskkonda arendada

3D maa-aluste tehnosüsteemide kaardistamisel rääkis Olav Harjo et Tallinna linn otsustas 2017. aastal projektiga alustada, mille maksumus on pool miljonit eurot. "Seni polnud ülevaadet, kus täpselt tehnosüsteemid asuvad, eksimine oli isegi kuni 5 meetrit. Pool projekti maksumusest maksab Tallinna linn ja teine tuleb Euroopa rahastusfondist. Eesmärgiks on välja töötada kaasaegsetel tehnoloogiatel põhinevad lahendused, et kaardistada 3D formaadis tehnosüsteemide paiknemist. Selleks sügiseks peaks olema projekt lõpetatud," prognoosis Harjo tegemisi. Tulevikus oleks enne ehitustöid tehtud mõõtmised, et mis võrgud maa-all asuvad. "Need andmed peaksid olema kõigile linnaelanikele kättesaadavad, et kui keegi soovib ehitama asuda, saaks neid andmeid kasutada. Tehnoloogiliselt oleks see võimalik teostada," lubas ta.

Projekti "Turistide personaalsed marsruudid tehisintellekti abil" tutvustanud Johanna Rannula Linnamuuseumist. Tema sõnul on projekt koondnimetusega Openmosaic. Mille abil saab turistidele pakkuda personaliseeritud giiditeenust. Äpiga allalaetav programm võimaldaks turistidel tulevikus saada oma eelistustest lähtuvalt muuseumide, näituste ja kohvikute soovitusi ning lisaks palju ajaloolist infot taustaks.

Lauri Lemmendi oma sõnavõtus "Targa linna arendamine 5G baasil" tõi välja, et mobiilside arengu eesmärgiks on olnud pakkuda inimese suuremat vabadust. "Kuigi iga mobiilside lahendus on välja tulles juba vananenud moraalselt," möönis Lemmendi tehnika kiiret arengut. 

Ta rõhutas, et 5G peab olema turvaline ja töökindel. "See on selline tehnoloogia, mis ei ole enam side vaid võimalus. Targa linna elemendid on just kasutatavad 5G puhul, mis on raadiolainete baasil. Sagedusvahemikud on erinevad, ei ole olemas ühte kindlat raadiovahemikku," kinnitas ta. "Kui vaadata meie linnade vajadusi, siis me ei kata enam ära olemasoleva raadioleviga nii nagu varem. Me peame võtma kasutusele muid olemasolevaid taristuid, näiteks tänavavalgustusposte või hoonete välisseinad," loetles Lemmendi. Valdkonnad, kus 5G kasutada, on meditsiin, indrusti 4.0 ja meelelahutus.

Laadimine...Laadimine...