Tallinn pürib Euroopa roheliseks pealinnaks

"Peaksime hinge kinni hoidma, et otsus tuleks Tallinna kasuks, sest Tallinn on selleks väga palju teinud, et rohelise pealinna tiitel kätte võita," rääkis abilinnapea Arvo Sarapuu. Tallinn on puhtaima välisõhuga pealinn Euroopas, meil on mitmekesine maastik, väiksem veetarbimine ja tasuta ühistransport.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

Tallinn pürib Euroopa roheliseks pealinnaks

"Peaksime hinge kinni hoidma, et otsus tuleks Tallinna kasuks, sest Tallinn on selleks väga palju teinud, et rohelise pealinna tiitel kätte võita," rääkis abilinnapea Arvo Sarapuu. Tallinn on puhtaima välisõhuga pealinn Euroopas, meil on mitmekesine maastik, väiksem veetarbimine ja tasuta ühistransport.

"Tallinna pindalast moodustavad avalikud rohealad ligi 25% ning elaniku kohta on roheala ligi 90 m2," märkis Sarapuu. "Hiljuti võeti näiteks kaitse alla Pääsküla raba. Kaitstavaid alasid on kokku  2193,3 hektarit, see on 13,8% linna pindalast."

Sarapuu sõnul on igati kaasaegne ka linna jäätmemajandus, nii näiteks ladestatakse prügilasse jäätmeid vaid alla kümne protsendi.

Algatuse üldine eesmärk on parandada Euroopa linnade elukeskkonda ning eelkõige tunnustada ja premeerida pingutusi, mida linnad teevad keskkonna ja elukvaliteedi parandamiseks. Tiitel antakse linnale, kes on parandanud linnakeskkonda tervikuna erinevate tegevuste kaudu, milleks on muuhulgas näiteks säästlike liikumisviiside juurutamine, parkide ja muude rohe- ja puhkealade rajamine ja laiendamine, jäätmemajanduse kaasajastamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine ja müra vähendamise innovaatiliste lahenduste rakendamine.

Euroopa rohelise pealinna tiitlit annab välja Euroopa Komisjon. 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideerimiseks tuleb taotlus esitada 2015. aasta oktoobris ning võitja selgub 2016. aasta suve alguses.

Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määrusega nr 39 kinnitatud "Tallinna keskkonnakaitse arengukavas 2013–2018" on seatud eesmärk saavutada aastaks 2018 Tallinna linnale Euroopa rohelise pealinna tiitel.

Tallinna Linnavalitsuse 21. augusti 2013 korraldusega nr 1151-k on moodustatud ajutine komisjon 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideerimise tegevuste koordineerimiseks ja antud ülesanne Tallinna Keskkonnaametile korraldada 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideerimise taotluse koostamine.

Taotlus koosneb 14 osast ning on koostatud 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideerimise taotlusvormi põhjal.

Transpordi valdkonnas on lisaks tasuta ühistranspordi teemale taotluses ära märgitud ka mitmed teised meetmed, nt ühistranspordiradade rajamine ja prioriteedisüsteem, trammiteede rekonstrueerimine, uute trammide ja busside soetamine ning teederemondi käigus jalgrattaliikluse võimaluste parandamine. Panustamine ühistranspordi ja kergliikluse arendamisse aitab kaasa ka välisõhu ja mürakeskkonna kvaliteedi paranemisele ning kliimamuutuste leevendamisele. Tallinn on üks kõige puhtama välisõhuga pealinnu Euroopas. Õhukvaliteedi tase Tallinnas on aastatega tunduvalt paranenud ning saastetasemed jäävad pidevalt alla Euroopa Liidu kehtestatud norme.

Ühe Tallinna kõige soodsamas seisus oleva valdkonna, looduse mitmekesisuse, puhul võib välja tuua, et kaitstavate alade kogupindala on Tallinnas 2193,3 hektarit, mis moodustab 13,8% linna pindalast. Kaitse alla on võetud kohaliku objektina Pääsküla raba ning koostatud on kaitsekorralduskava. Koostamisel on Tallinna linna biotoopide ehk elupaikade kaart ning Tallinna elurikkuse tegevus- ja seirekava. Väga oluline panus keskkonnahariduse ja looduse tundmaõppimise võimaluste parandamise jaoks oli 2014. aastal Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse avamine, kus nüüd on loodusharidust võimalik anda lisaks seni edukalt tegutsenud Tallinna Botaanikaaia ja Aegna loodusmajadele.

Taotluses on rõhutatud ka seda, et Tallinnas on mitmekesine maastik – siin esinevad märgalad, niidud, lamminiidud, loopealsed, rannikukooslused, metsad, järved, jõed ja klint. Tallinna pindalast moodustavad avalikud rohealad ligi 25% ning elaniku kohta on roheala u 90 m2, kokku on taimkattega ala Tallinnas 207 m2 inimese kohta. Eraldi on arvutatud ja välja toodud rohealade kättesaadavus – linnaelanikest 87,3% on võimalus kasutada avalikku roheala 300 m raadiuses elukohast.

Võrreldes teiste linnadega on Tallinn eelisseisus ka väiksema veetarbimise poolest. Vastavalt tehtud analüüsidele vastab veetorustikku antav vesi iga päev kontrollitavate näitajate osas EL direktiivi nõuetele ning puhastatud vee kvaliteet on pidevalt paranenud. Samuti vastab keskkonda juhitav puhastatud reovesi kõikidele nõuetele. Panustatud on ka veekeskkonna parandamisse, Pirita ja Pikakari supelrandadele on omistatud ökomärgis „Sinilipp“.

Jäätmemajanduse valdkonna jaoks on oluline Tallinna Jäätmekeskuse loomine ning jäätmejaamade avamine Pärnamäel ja Rahumäel. Tänu olmejäätmete liigiti kogumise süsteemi arendamisele on jäätmete prügilasse ladestamine viimastel aastatel oluliselt vähenenud - 2014. aastaks oli prügilasse ladestamine esialgsetel andmetel langenud alla 10%, ringlusse või taaskasutusse läheb üle 2/3 tekkivatest jäätmetest.

Ökoinnovatsiooni teema all on kirjeldatud Tallinna linna e-teenuseid ja paberivaba asjaajamist.

Laadimine...Laadimine...