Tallinna elanike turvalisust kaitses moslemi nimega mustanahaline mees

Algselt moslemi nimega Ibrahim Hannibal tõusis neegerorjast tsaar Peeter I kasupojaks ning Tallinna garnisoni ülemaks, kes korraldas Tallinna elanikele uhkeid ilutulestikke ning arendas insenerina siinseid linnakindlustusi.

Pilt: Arhiiv
Ajalugu

Tallinna elanike turvalisust kaitses moslemi nimega mustanahaline mees (1)

Algselt moslemi nimega Ibrahim Hannibal tõusis neegerorjast tsaar Peeter I kasupojaks ning Tallinna garnisoni ülemaks, kes korraldas Tallinna elanikele uhkeid ilutulestikke ning arendas insenerina siinseid linnakindlustusi.

Tsaariaja alguses, 1742. aastal sai Tallinna komandandiks mustanahaline. Mees oli tsaar Peeter I kasupoeg, Venemaa riigitegelane ja sõjaväeinsener. Kõigele lisaks oli Hannibal Puškini emapoolne vanavanaisa ning Puškin pidas Hannibali meeles oma jutustuses "Peeter Suure moorlane".

Hannibalist kirjutab ka Tallinna värske ametlik kingitus, raamat "Tuntud ja tundmatud. 50 Tallinnaga seotud isikut läbi ajaloo".

Raamatus seisab, et Hannibali täpne päritolu pole teada. Arvatavasti Kesk-Aafrikas sündinud, langes ta lapsepõlves vangi piraatide kätte, kes poisi Türgi sultanile orjaks müüsid. Õukonnas paažiks olnud taibukas poiss valiti kolme hulka, kes 1704. aastal tsaar Peetrile "kingituseks" saadeti. Sel ajal meeldis valitsejatele igasugune eksootika.

Osales Põhjasõjas Tallinna piiramisel

Oma uue isandaga kohtus Hannibal esimest korda 1704. aastal, järgmisel aastal ristiti noormees vene õigeusku ja tema uueks nimeks sai Abram Petrovitš Hannibal. 1717. aastani teenis ta Peetri kammerteenri ja sekretärina ning tõsteti peagi aadliseisusesse. 1709. aastal osales Hannibal Põhjasõjas Lesnaja ja Poltaava lahingus ning 1710. aastal Tallinna piiramisel.

Aastatel 1717-1723 õppis Hannibal Prantsusmaal sõjandustehnikat ning veetis pikki tseremooniaterohkeid päevi õukonnas salajast teavet ammutades. Seejärel juhtis ta Venemaal kindlustuste ehitamist, näiteks Kotlini saarele Kroonlinna kindluse rajamist, mis valvas ligipääsu Peterburile, ja kaitseehitiste rajamist Paldiskisse. Hannibal õpetas mitmes sõjakoolis matemaatikat ja inseneritarkusi.

Peeter I surma järel langes Hannibal ajutiselt ebasoosingusse. Ta saadeti Kaasanisse asumisele ning pidi rajama ka Hiina piiri ääres kindlustusi. 1730. aastal tohtis Hannibal siiski Peterburi tagasi pöörduda. Seejärel elas ta mõne aasta Pärnus, õpetades seal kadettidele matemaatikat ja kindlustuste rajamist. Kui tema abikaasa sünnitas valgenahalise tütre, lahutas Hannibal naisest, lahkus Pärnust ja ostis Keila lähedale Karjakülla mõisa. Mees läks erru ja abiellus 1736. aastal Tallinna Toomkirikus endise Rootsi ohvitseri tütre Christina Reginaga, kellega tal oli 11 last.

Suur pere vajas toitmist

1741. aastal sai Hannibali rahulik põli uuesti läbi. Venemaa kutsus ta taas teenistusse ja temast sai Tallinna kindluse suurtükiväe ülem. Hannibali sõnul võttis ta töökoha rõõmuga vastu, sest pensioniga oli suure pere ülalpidamine raske. Hannibal oli ka Tallinna ülemkomandant ning asendas1743. aastal seitse kuud Eestimaa kuberneri.

Hannibal lasi korrastada Tallinna kaitserajatisi ja uuendada linna kaitseplaane. Ta korraldas uhkeid ilutulestikke ning uuris ka, kuidas saaks ilutulestiku rakette sõjaliselt kasutada. Keisrinna Jelizaveta annetas Hannibalile 1742. aastal Mihhailovskoje mõisa Pihkva kubermangus ning 1743. aastal Rahula küla Harjumaal.

1752. aastal sai Hannibal inseneriteenistuse kindralmajoriks, ta oli Vene sõjaväe kindral-inseneri ametis 1759. aastani. Ta osales Vene armee Preisimaa sõjakäigul seitsmeaastases sõjas ning Vene ja Rootsi riigipiiri määramisel Soomes. Hannibal juhatas mitme kanali ehitamist ning määrati 1755. aastal Viiburi kuberneriks. Hannibal saadeti ea tõttu erru 1762. aasta suvel, pärast 57-aastast teenistust. Vanaduse veetis ta tagasihoidlikult oma Gatšina ümbruse mõisates.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...