TALLINNA KODANIKUD: Koroona puhul mängib rolli viiruse määramatus, mitte surmajuhtumite arv

"Kui keegi blufib ja varjab infot ning ütleb, et ärge kartke, siis vastupidi, see tekitab hoopis hirmu," ütles Marek Strandberg eilses Mihkel Raua jutusaates "Tallinna kodanikud". "Mis tekitab nõutust, on tänane asjaolu, et ükski teadlane ei oska ennustada, mis edasi saab."

Pilt: TV3
Meedia

TALLINNA KODANIKUD: Koroona puhul mängib rolli viiruse määramatus, mitte surmajuhtumite arv

Õnne Puhk

"Kui keegi blufib ja varjab infot ning ütleb, et ärge kartke, siis vastupidi, see tekitab hoopis hirmu," ütles Marek Strandberg eilses Mihkel Raua jutusaates "Tallinna kodanikud". "Mis tekitab nõutust, on tänane asjaolu, et ükski teadlane ei oska ennustada, mis edasi saab."

"Tallinna kodanike" eilses saates oli tulipunktis koroona viirus. Arvamust avaldasid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, sotsiaalminister Tanel Kiik, poliitik ja teadlane Marek Strandberg ning riigikogu liige, endine tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Reps: Itaalia pole hea eeskuju

Mihkel Raud lausus saate alustuseks, et inimesed, kes alguses võrdlesid koroonaviirust tavalise gripiga, on nüüdsest jäämas vähemusse. "Kas me oleks pidanud kohe alguses suhtuma koroonasse tõsisemalt, äkki on vaja sama radikaalseid meetmeid kui mitmes muus riigis," päris ta sissejuhatuseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps möönis, et Eesti ei saa oma taktikas lähtuda Itaaliast. "Itaalia pole küll hea eeskuju, seal oli alguses eitus ning siis läks asi käest ära. Pole hea sealt õppida, kui, siis vaid vigadest," ütles ta.

Repsi sõnul otsime me kõik tasakaalupunkti – seda nii riigikogus kui ka linnas. "Me oleme juba palunud inimestel hooldekodudesse mitte tulla, otsitakse tundlikke sihtrühmi. Samas, me ei ole ühiskonnas ilmselt valmis väga jõulisteks liikumispiiranguteks, sest inimesed on tundlikud riigi jõulise sekkumise suhtes."

Reps viitas peaminister Jüri Ratase avaldusele, mille kohaselt on kindlasti põhjust piirata suuremaid üritusi ning jätta ära välislähetusi. "Kui lapsed soovivad kooliaulas koos laulda, siis seda me lubame, aga kui tulevad 20 kooli kokku, siis see ei ole hea mõte."

Strandberg: ükski viroloog ei oska ennustada, mis saab

Poliitik ja teadlane Marek Strandberg ütles, et see viirus erineb varasemast. "Teadlased ütlevad, et varem pole midagi sellist ette tulnud, et nahkhiirelt, kes on suhteliselt sõge elukas, oleks inimesele mingit haigust üle kandunud – see on karm ja etteennustamatu värk," rõhutas ta.

"Üks on selge, kui Hiinas hakkas viirus levima, siis oli selge, et siia ta jõuab," märkis Strandberg, demonstreerides saates herneterade kaudu haiguse eksponentset levikut. "Mingil hetkel oli meil kaks haiget, siis neli, siis kaheksa, seejärel kuusteist – täpselt nii see nakkub, kui me mitte midagi ei tee," sõnas ta.

"Kõik asjatundjad ütlevad, et kõige kindlam on tekitada isolatsioon ja vältida kontakte. See on ka kõige odavam. Kui me seda ei tee, siis näeme sama jama, mis on juhtunud Itaalias. Iisraelis hakati kontakte vältima juba siis, kui 180 000 kohta oli vaid üks nakatanu. Meil on põhjust seega ammu seda teha," tõmbas ta paralleeli.

Strandberg rõhutas veel kord, et tegemist pole gripiga analoogse haigusega, sest koroonaviirus erineb gripist oma päritolu tõttu. "Pole teada, kas see jutt, et kevadel läheb üle, pädeb või mitte. See viirus tuleb meile elukast, kes on niivõrd tavatu nagu nahkhiir ja meil ei maksa seda alahinnata, et see tegelikult erineb gripist, tema dünaamika erineb gripist," selgitas ta.

Strandberg: ka usuinstitutsioonid peaksid asju teisiti korraldama

Hiinas on hakanud küll nakatunute arv langema, aga just määramatus, mitte surmade arve on see, mis olukorra keeruliseks muudab, rõhutas ta. "Ka Eesti puhul – määramatus tekitab tegelikult olukorra, kui haigestunute hulk kasvab piirile, kus meie sadakond või pluss intensiivravikohta hakkavad olema täis, siis valikud, mida tuleb teha, on ka n-ö sõjakirurgi jaoks keerukamad: kui on ressursse vähe, siis kes jääb ellu?"

Strandberg juhtis tähelepanu ka sellele, et kuna tulemas on lihavõttepühad, siis peaks ka religiooniinstitutsioonid oma tavade korraldamise ümber vaatama. "Ma arvan, et me peame rõhutama veel üht olulist asja – tulemas on lihavõtted, ülestõusmispühad, kus eriti just vanemad inimesed lähevad kirikutesse – ja ma ei tea, mis seal toimub – mida seal katsutakse, kuidas suheldakse ehk kõikvõimalikud religiooni-institutsioonid peaksid ütlema, et teeme seda asja teistmoodi."

"Me oleme määramatuse sees ja määramatuse situatsiooni sees käitumine on üks ja lihtne: lülitame asja välja!" rõhutas ta.

Ta tõi näiteks, et USA-s Ohio osariigis, kus 11,7 miljoni elaniku kohta on 50 000 nakatunut – st miljoni kohta 5, vähem kui Eestis – andis kuberner soovituse ülikoolid kinni panna.

Sikkut: kahju ei tule haigusest, vaid reaktsioonist

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on tänu tervishoiusüsteemile koroona levik praegu kontrolli all. "Nädala lõpus on Eestis on kuus kohta, kus on võimalik koroona suhtes testida," lausus ta. "Eestis pole inimeselt inimesele levikut olnud ning seda püüame me ka vältida.

Kiik rõhutas, et kõik sõltub inimeste enda kaalutletud valikutest – eakatele on antud näiteks soovitus mitte minna avalikele üritustele.

Kiik möönis, et Eestil poleks olnud võimalik ära hoida inimeste nakatumist välismaal. "Oleme korduvalt teinud hoiatusi. Kõik sõltub elanike vastutustundlikust käitumisest," sõnas ta.

Riigikogu liige Riina Sikkut ütles, et pole vahet, kas rääkida koroonaviirusest või muust teemast – igaühel on oma arvamus. "Tähtis on tervet mõistust hoida, kahju ei tule haigusest, vaid kahju tuleb reaktsioonist, mis on olnud kas liiga tugev või liiga nõrk," sõnas ta.

"Niikaua kui meetmed on ratsionaalsed, siis majandus eriti ei kannata, seega on tähtis mitte minna üle piiri. Praegu oleme suutnud seda hoida, haigeid üles leida ning neile abi pakkuda. Neile tuleb anda juhised – valitsus ei tea ju, kes on reisinud ning kellel on keerulised haigused," ütles Sikkut.

Strandberg: teavitamisel oleks inimesed varem oma liikumist piiranud

Strandberg leidis, et inimesed on valmis mõistlikult käituma, kui neid oleks aegsasti hoiatatud. "Kui keegi blufib ja varjab infot ning ütleb, et ärge kartke, siis vastupidi, see tekitab hoopis hirmu. Kuna teste on vaid 500 tehtud, mida on väga vähe, siis me ei tea, kui palju on tegelikult nakatunuid," sõnas ta.

Ta arvas, et kui õigel hetkel oleks inimesi vabatahtlikult kutsutud, et võib lapsed koolist koju jätta, siis oleks inimesed seda teinud ja oma liikumist piiranud. "Võtke kasvõi Lõuna-Koreas, kus testimise suur võimekus tekitas olukorras, kus rakendus inimeste enesedistsipliin."

Reps ütles, et positiivne on see, et ühiskonnas on hügieen ja kätepesemine muutunud teadlikumaks harjumuseks. "Aga kahjuks on inimeste hulgas ka neid, kes ei võta üldse teemat tõsiselt ja seal hakkavad toimuma riskikäitumised."

"Me ei soovi panna täna sõjaväge kontrollima, kas inimene jääb koju, aga kui ta seda ei tee – siis nakatamine jätkub. Piiride kohapealt samamoodi – me täna ei ole neid totaalselt sulgenud, aga me kontrollime ja teavitame piiri peal – kui sa tuled riskipiirkonnast, sa saad selle info ja sul palutakse koju jääda," rõhutas ta veel kord inimeste vastutustundlikkuse osakaalu praeguses olukorras.

Kiik ütles, et inimeste mõistlikkust näitab ka see, et väga paljud, kes on infot saanud, on ka ühendust võtnud. "Mida varem me teada saame ja mida varem saame kontrolli alla need inimesed, seda suurem on tõenäosus, et need kahekordistumise efektid on võimalik ära hoida," sõnas ta.

Sikkut: majandust mõjutab kõrge ärevuse foon

Mihkel Raud küsis ka, milline on viiruse leviku mõju tavalisele inimesele – kas inimeste palk või töökoht on ohus ning millega tuleks arvestada.

Sikkut ütles, et tegelikult levivad meil igal talvel viirused – eelmisel talvel oli 100 surma ja praeguse hetkega on neid Eestis kümme.

"Gripi puhul kõik see sama kätepesu, varrukasse köhimine – kõik need võtted on samad, mida on aastaid räägitud ja ka vaktsiin on olemas, aga millegipärast see nakatumise ja surmade arv aasta-aastalt püsib. Me oleme sellega kuidagi leppinud või ära harjunud – inimesed ei näe, et nad peaksid rohkem pingutama ja me näeme, et ka erilist majandusmõju pole sel olnud."

Sikkut ütles, et majandust hakkab mõjutama see, et kuigi sümptomid ja riskirühmad on sarnased, on ärevuse foon nii kõrge. "Ja see on see, millele reageerivad börsid! Selle tõttu inimesed jätavad liikumata, reisimata, hakkavad võib-olla koju asju ostma või jätavad mingid ostud tegemata – et kes teab, mis saab!"

"Majandusmõju on sellepärast raskesti ennustatav, et ei ole valemit, mida rakendada, vaid see sõltub sellest, kuidas me kollektiivselt käitume ja see käitumine võib olla äärmiselt ebaratsionaalne," ütles ta.

"Nagu praegu on näha, reageerivad n-ö tundlikumad kohad, nagu on börsid üle ilma, aga küsimus on selles, millal see jõuab reaalmajandusse – millal ettevõtted hakkavad tellimusi ära ütlema või millal hakatakse piirama kaupade sissevedu teatud riikidest, siis hakkab see jõudma reaalsete inimesteni," ütles ta. "See tähendab, et esialgsest virtuaalsest ärevusest börsil me jõuame suhteliselt kiiresti reaalmajanduseni."

Kui USA-s kaalutakse tööjõumaksude ajutist alandamist maksupäeval ja Itaalias peatati kinnisvaralaenude tagasimaksed, siis mis toimub Eestis, uuris Raud.

Reps ütles, et praegu "ukse taga olevat majanduskriisi vaadates on sellel kaks poolt: esiteks see, mis toimub Hiinas ning teiseks määramatusest tingitud asjaolud – ehk see, kuidas olukord mõjutab turismi, transporti, kindlustusi. "Maksud ei ole täna kõige olulisemad, oluline on see, mis sektoritele ja kus me peame appi minema," sõnas ta.

Vaata saadet "Tallinna kodanikud"

Mihkel Raua juhitav uus tuline debatisaade "Tallinna kodanikud" on TV3 otse-eetris kolmapäeviti kell 22.30.

Laadimine...Laadimine...