TALLINNA MARATONI KORRALDAJA: Ka rahata sportimine on vaid kättevõtmise asi

"Aasta linnakodaniku konkurss paneb meid märkama ka selliseid tagasihoidlikke inimesi, kellest me võib-olla muidu ei kuulekski, kuid kes ometi on teinud midagi olulist meie kõigi heaks," ütles linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart.

Pilt: Albert Truuväärt/ Mati Lilliallik

TALLINNA MARATONI KORRALDAJA: Ka rahata sportimine on vaid kättevõtmise asi

Kairi Ervald

"Aasta linnakodaniku konkurss paneb meid märkama ka selliseid tagasihoidlikke inimesi, kellest me võib-olla muidu ei kuulekski, kuid kes ometi on teinud midagi olulist meie kõigi heaks," ütles linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart.

Linn kogus elanikelt ettepanekuid, keda võiks pärjata aasta linlase tiitliga 26. novembril tähistataval kodanikupäeval. "Mul on eriti hea meel selle üle, et aasta linnakodaniku tiitlile esitati tervelt 43 kandidaati," lausus Kõlvart. "Kindlasti kannaks igaüks  nominentidest selle tiitli auga välja, kuid ma olen kindel, et väärikas žürii suudab langetada otsuse ning aasta linnakodaniku nimi kuulutatakse kodanikupäeval välja." Asjakohase valiku teeb selleks moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad volikogu fraktsioonide esindajad ja mille esimees on linnavolikogu esimees. Valituks osutunu saab tiitli kätte volikogu istungil. Pealinn tutvustab mõnda konkursile esitatud kandidaati.

 

 

 

Jaapani kokk töötas Tallinnas restorani avades puhkamata 400 päeva järjest

 

Eestisse armunud jaapanlane kostitas siinsete inimeste tundmaõppimiseks oma kodus 1000 eestlast tasuta mitmekäigulise jaapani õhtusöögiga.


Üks, kelle elanikud aasta linlase tiitlile esitasid, on Jaapani kokk Hidetoshi Hirakata. Teda teatakse kui jaapani restorani Washoku Story omanikku. Enne restorani avamist sai aga Hirakata hakkama millegi uskumatuga, kui ta pakkus pea tuhandele eestlasele oma kodus tasuta jaapani toitu. Mõte sai Hirakata sõnul alguse soovist Eestit ja eestlasi rohkem tundma õppida. "Ma soovisin avada Eestis oma restorani, aga siia tulles ei olnud mul sidemeid kohalike inimestega ega ka teadmisi sellest, milline on siinne elu,"  rääkis Hirakata.


Hirakata sõnul postitas ta esimese üleskutse oma Facebooki lehel,  kutsudes kõiki tasuta jaapani toitu maitsma: "2014. aastal saabusid mulle koju esimesed külalised, kellele tegin kolmekäigulise õhtusöögi." Lausa plahvatuslikud mõõtme said õhtusöögid Hirakata kodus aga pärast TV3 suurt reportaaži. "Pärast seda tuli mulle Facebooki 200 uut sõpra, kes kõik tahtsid õhtusööki," meenutas Hirakata ja lisas, et tekkis lausa kahekuuline järjekord. Külalised pidid kaasa võtma vaid joogi, mida nad tahtsid toidu kõrvale juua, toit oli neile endiselt tasuta.


Jaapani ja eesti toidud on Hirakata sõnul täiesti erinevad, ka pärast kolme aastat Eestis elamist ei saavat ta ikka veel aru, mis on meie rahvustoit. "Kui ma küsin eestlastelt, milliste sugemetega on teie rahvusköök – on seal vene, saksa või rootsi mõjutusi –, saan tavaliselt vastuseks, et rahvustoiduks on kartul ja sealiha," naerab Hirakata.


Jaapanlastel on  Hirakata sõnul aga tuhandeid traditsioonilisi roogi. "Neid ei saa võtta kokku vaid kahe sõnaga," rääkis ta. "Jaapanlased söövad peaaegu kõike, välja arvatud kanajalad ja ahviajud. Paljud inimesed arvavad ka, et jaapanlased söövad koeri, kuid me lausa vihkame seda. Meie oleme eestlastest väga erineva temperamendiga, ühiseks jooneks võib pidada vaid tagasihoidlikkust ja mõtteviisi, et teistele ei taheta tüli tekitada."


Kokandust õppis mees oma ema aidates. "Lapsena tahtsin ma saada professionaalseks tennisemängijaks, aga 17-aastaselt muutsin meelt ja otsustasin juristiks õppida," rääkis ta. "Kokkamine ei olnud kunagi minu elus prioriteet, see oli pigem osa minu elust ja viis, kuidas sain emaga suhelda ja aega veeta."


Hiljuti kirjutas Hirakata Facebookis, et on 400 päeva järjest töötanud ilma puhkuseta. Põhjuseks oma restorani loomine ja kokkade väljaõpetamine Tallinnas. "Ka juurvilju tükeldavad jaapanlased teistmoodi ja sellel on oma põhjus," selgitas Hirakata. "Jaapani toite ei tehta tihti retsepti järgi ja see nõuab ka kokkadelt erioskusi. Kui kokad tulevad tööle kella kümneks, siis mina olen kohal juba kell kaheksa, et toiduaineid ette valmistada."

 

 

 

LILLIALLIK: Ma pole ise ühelgi maratonil jooksnud!

 

"Arvan, et tänu selle aasta maratonile ja Tallinnas toimunud maratonide liidu kongressile on Tallinna maraton kindlasti maailma 50 tunnustatuima maratoni hulgas," ütles Tallinna maratonide korraldaja Mati Lilliallik.


Maratoni käivitamise mõtte andis Lilliallikule linlaste spordihuvi. "Nõudlus oli olemas. Inimesed armastavad liikuda ja mujal maailmas on linnamaratonid ja linnas toimuvad spordisündmused väga populaarsed. Ega Tallinn siis kehvem pole!"


Tänu Lilliallikule on Tallinn jõudnud maailma parimate maratonilinnade hulka. "Ma arvan, et tänu selle aasta maratonile ja Tallinnas toimunud maratonide liidu kongressile on Tallinna maraton kindlasti maailma 50 tunnustatuima maratoni hulgas," ütles Lilliallik. "Sel aastal osales meie maratoni korraldamise tiimis üle 1300 inimese. Ma arvan, et üks tiim on nii tugev, nagu on kõik tema lülid. Peame ju suutma kõik osalejad ära teenindada. Usun aga, et meil on maailma maratonide hulgas veel pikk tee minna!"


Ise peab mees end pigem ärgitajaks. "Humoorika seigana selgus kongressil, et Euroopa pealinnade maratonide korraldajaist olen mina ainuke, kes pole ise ühtegi maratoni jooksnud," mainis  Lilliallik. "Olen spordi tavaharrastaja – võin minna sörkima, võin minna ujuma või rattaga sõitma."


Mõõdukalt sportida võiks tema sõnul iga linlane. "Võimalused selleks on avardunud. Mõõdukalt sporti teha ja ennast liigutada saab igaüks ilma rahata, see on kättevõtmise asi."


Praeguseks on spordiüritusest osavõtjate arv mitmekümne kordselt kasvanud. "Näiteks aastal 1989, mil Tallinna maraton oma nime all taastati, oli osalejaid alla saja," lausus Lilliallik. "Vahepeal jäi maraton üldse ära. Aastal 2010 maratoni distantsi taastades oli jooksjaid tuhat. Sel aastal aga osales juba 23 940 jooksjat."

 

 

 

PSÜHHOLOOG: Soovin, et lapsed õpiks erivajadustega kaaslastega arvestama

 

"Erivajadustega lapsi on üha rohkem, kindlasti mõjutab laste närvikava üldine pinge ja stressirikas õhkkond ühiskonnas," ütles lastepsühholoog Jelena Parfjonova.


Parfjonova seisab selle eest, et erivajadustega lapsed võiksid tunda end kaaslaste seltsis hästi ja teised lapsed õpiksid nendega arvestama. "Erivajadustega lapsi on üha rohkem, täpset põhjust ei tea paraku keegi," rääkis ta. "Kuid kindlasti mõjutab laste närvikava üldine pinge ja stressirikas õhkkond ühiskonnas."


MTÜ Lapsepõlve Akadeemia juhina pakub Parfjonova lastehoidu, kus erivajadustega lapsed saavad tavaliste lastega sõbralikult koos olla. Parfjonova usub, et ühiskond peaks õppima erivajadustega lastega rohkem arvestama. "Igal lapsel on õigus olla mõistetud ja märgatud," ütles ta. "Kui inimene on õnnelik, pole tal tarvidust kellegagi võistelda, konkureerida ega võidelda. Seepärast on meile siin majas väga tähtis, et nii me ise kui lapsed võiksime tunda end õnnelikuna."


Parfjonova sõnul on üheskoos tegutsemine kasulik kõigile. "Eesmärk on sotsialiseeruda. Mängida ja õppida koos teistsuguste vajadustega lastega tuleb kasuks ka tervele lapsele. See aitab mõista, et me oleme kõik erinevad, nii õpivad lapsed teiste vajadustega arvestama ja nendega hoolivalt käituma."


Mittetulundusühing pakub psühholoogiahuvilistele ka praktikat. "Võtame huvilisi gümnaasiumiõpilasi praktikantideks, et nad saaksid vaadata, kuidas psühholoogid töötavad," ütles Parfjonova. "Nii võivad nad leida omale tulevase eriala. Meil praktiseeris ka noormees Bologna ülikoolist."

 

 

 

TÄISNIMEKIRI: Keda pidasid linlased aasta linnakodaniku tiitli vääriliseks?

 

Aasta linnakodaniku tiitli kandidaadid on näitleja Ita Ever, Tallinna maratoni korraldaja Mati Lilliallik, teadur Alla Šogenova, kodanik Pavel Pjasetski,  ajakirjanik Sami Lotila, Changemakers noorteprogrammi algataja Erkki Kubber, noortespordi propageerija Raoul-Vello Leitham, ülelinnalise väitlusklubi asutaja Saskia Lii Bergmann, Vanalinna Hariduskolleegiumi rajaja ja arendaja Kersti Nigesen, Kadrioru pargi juubeli ja Ivan Aivazovski näituse organiseerija Aleksandra Murre, rahvusvahelise kultuurielu edendaja Sergei Volotšajev, sporditreener Marika Salagina, kunstnik Kersti Karu, pargikultuuri edendaja Ain Järve, linnaaktivist Teele Pehk, idee Sinimustvalged Kivid algataja Ronald Nermann, poliitik Jüri Ratas, ajakirjanik Katrin Lust (pildil), katoliku piiskop Philippe Jean-Charles Jourdan, muusikaõpetaja Jevgeni Suits, noorteelu edendaja Maria Derlõš, aktiivne koolinoor Mark Paavel, laulja Elina Netšajeva, kardioloog Marina Sungalovskaja, Sixt jalgrattatrendi looja Olga Bozhko, kodanik Vitaliy Vorobev, ettevõtja, arenguökonomist ja ühiskonnategelane Ott Pärna, kodanik Janno-Joosep Naaber, koreograaf Aleksandr Žemžurov, innovaatiline ettevõtja Oliver Ahlberg, innovaatiline ettevõtja Taavi Madiberk, innovaatiline ettevõtja Ahti Heinla, medõde Galina Duminica, dokumentalist Oleg Bessedin, ühiskonnategelane Oleg Bessedin, Mustamäe lasteaia direktor Svetlana Hruštšova, hematoloog Edward Laane, lastepsühholoog Jelena Parfjonova, toitlustaja Hidetoshi Hirakata, veterane abistav Nina Pavlova, ajakirjanik Josef Kats, poliitik Jaak Juske, päästekeskuse töötaja Vassil Hartšuk.

Laadimine...Laadimine...