Tallinna õhukvaliteet on Läänemere piirkonna pealinnadest parim

"Kui võrrelda teiste Läänemere äärsete pealinnadega – Helsingi, Stockholm – siis kindlasti Tallinn on üks paremaid. Ja kui vaadata lõuna poole, siis võrreldes Riiaga on Tallinnas õhu kvaliteet päris hea," nentis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.

Pilt: Kuvatõmmis
Keskkond

Tallinna õhukvaliteet on Läänemere piirkonna pealinnadest parim

Erki Varma

"Kui võrrelda teiste Läänemere äärsete pealinnadega – Helsingi, Stockholm – siis kindlasti Tallinn on üks paremaid. Ja kui vaadata lõuna poole, siis võrreldes Riiaga on Tallinnas õhu kvaliteet päris hea," nentis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.

Kaks kõige suuremat õhu saastajat Tallinnas on liiklus ja kohtküte ahiküttega piirkondades. Helsingis on Teinemaa sõnul liiklusega rohkem probleeme ja kohtküttega vähem. "Helsingis väga suuri ahiküttega piirkondi, nagu meil on, enam pole. Äärelinnades on küll saunatamist, kuid see ei ole siiski meie suurte ahiküttega piirkondadega võrreldav," selgitas Teinemaa. Riia on aga miljonilinn ning seal on rohkem nii liiklust kui ka suuri kohtküttega piirkondi.

Liiklus saastab kõige rohkem

Kõige suurem õhusaastaja ongi Teinemaa sõnul linnades liiklus. "Tallinna õhku iseloomustab kesklinna piirkonnas ja suuremate magistraalide naabruses liiklussaaste - lämmastiku oksiidid ja peened osakesed," rääkis Teinemaa. Lisaks suurtele magistraalidele võib liiklussaaste olla kõrge ka suurema liikluskoormusega kvartalisisestel teedel ja majade ümber. "Kohtades, kus õhk liigub vähem ja tuul ei puhu tekkivat õhusaastet laiali," selgitas Teinemaa. Päeva lõikes on hommikune ja õhtune tipptund oluliselt kõrgema saastetasemega

Tallinnas mõõdetakse pidevalt välisõhu kvaliteeti kolmes seirejaamas, mis asuvad Kesklinnas Liivalaia tänaval, Õismäel ja Kopli tänaval. Võrreldes aastatetaguse ajaga on õhukvaliteet linnas Teinemaa kinnitusel üldisel paranenud. "Autode arv on ühelt poolt küll kasvanud, kuid autod ise on puhtamaks muutunud. Iga järgmine euro klass on olnud oluliselt karmim, kui pidada silmas heitegaasidele esitatavaid nõudeid," rääkis Teinemaa.

Kohtkütte piirkondades on õhukvaliteet tema sõnul mõnevõrra samuti paranenud - palju kasutatakse eramajades soojuspumpasid, lisaks parem soojustamine, mis on vähendanud ahju kütmise vajadust. Uutes majades on ka uuemad küttekolded, tüübikinnitusega tehaseahjud ning uue standardi kohaselt ehitatud pottsepaahjud, mis saastavad õhku vähem. "Mingil määral mõjutab kindlasti ka üldisem teadlikkus - mitte põletada prügi, kasutada kuiva küttematerjali, regulaarselt küttekoldeid hooldada jms," loetles Teinemaa.

Kui magistraalide naabrus on õhu saastetase pidevalt kõrgem, ja see ei sõltu väga sesoonsusest, siis kohtkütte piirkondades on õhukvaliteet küllalt halb jaanuarist märtsi lõpuni eelkõige õhtusel ajal.

Olmekütmine ongi Tallinnas olulisuselt teine suur saateallikas liiklusest tuleneva õhusaaste järel. "Eramajade piirkondades, eriti niinimetatud rohelistes piirkondades, nagu Nõmme ja Pirita, domineerib kütteperioodil kohtküttest tulenev saaste - tahm ja kantserogeensed süsivesinikud ning vingugaas," selgitas Teinemaa.

Kütta tuleb targalt

Kuna just ahjuküttega elamualadel suureneb kütteperioodil õhusaaste märgatavalt, tuleks Tallinna keskkonnaameti soovitusel võimaluse korral ahjuküttele eelistada kaugkütet. Ahikütte kasutamisel tuleks aga kindlasti hoolitseda küttekolde eest ning kasutada ainult korrektseid kütuseid, nagu puit ja brikett. "Kindlasti ei tohiks loopida ahju lisaks prügi ja muud plastikut," rääkis Teinemaa. Jäätmete põletamine ahjus tekitab palju ohtlikke ühendeid ja ladestuvaid põlemisjääke, mis kahjustavad tervist ja ahju.

Ahjutäis märga puitu võib sisaldada kuni 10 liitrit vett. Sellise kütuse põlemisel on temperatuur koldes madal, põlemine on mittetäielik ja eraldub palju veeauru. Kui see koos pigiaurudega külmale lõõripinnale sadestub, tekib sinna tuleohtlik pigi kiht. Lisaks eraldub mittetäielikul põlemisel ümbruskonna õhku palju kahjulikke gaase ja tahma. "Korstnast tulev suits peab olema valge, mitte must - must värv näitab, et osa süsinikku on jäänud põlemata. See tähendab saastet ja lisaks raisatud energiat," selgitas Teinemaa.

Aastaringselt kasutatavat kütteseadet tuleb Tallinna keskkonnaameti kinnitusel puhastada kaks korda aastas. Hooajati kasutatavat kütteseadet üks kord aastas.

Lisaks liiklusele ja kohtküttele võib Tallinna õhukvaliteedi mõjutajatena Teinemaa sõnul ära märkida ka Harku ja Väo karjäärid, mis põhjustavad ebasobiva tuule suuna korral tolmusaastet. Tervise seisukohalt on see tolm siiski märksa vähem ohtlik kui näiteks kohtkütte põlemisprotsessis tekkivad saasteained.

Kriisi mõju õhu kvaliteedile oli Teinemaa kinnitusel üldiselt väike. "Eestis totaalset sulgumist ei olnud, liiklustihedus küll langes mõnikümmend protsenti, see kajastus ka õhu kvaliteedis," nentis Teinemaa. Tema sõnul saab iga tallinlane ka ise õhu kvaliteedi parandamisele kaasa aidata, eelistades puhtamaid transpordiviise või käes jala.

Laadimine...Laadimine...