TALLINNA PÄEVAD PETERBURIS: Maruline aplaus ja purjeregati plaanid

Kultuuriinimesi poliitika ei morjenda. Hortus Musicuse kontsert Ermitaaži teatris, mis lõppes maruliste aplausidega, juhatas möödunud nädalal sisse Tallinna päevad Peterburis. "Meie kahe linna kõige olulisem kokkupuutepunkt on kultuur," ütles Tallinna linnapea Taavi Aas enne muusikute esinemist.

Pilt: Maria Posledova

TALLINNA PÄEVAD PETERBURIS: Maruline aplaus ja purjeregati plaanid (1)

Virkko Lepassalu

Kultuuriinimesi poliitika ei morjenda. Hortus Musicuse kontsert Ermitaaži teatris, mis lõppes maruliste aplausidega, juhatas möödunud nädalal sisse Tallinna päevad Peterburis. "Meie kahe linna kõige olulisem kokkupuutepunkt on kultuur," ütles Tallinna linnapea Taavi Aas enne muusikute esinemist.

Hortus Musicuse ja Peterburi vanamuusikaansambli koos esinemine ehk samade muusikapalade ühine esitamine paistis sümboolse deklaratsioonina, et samal ajal, kui riikidevahelises suhtluses võib valitseda mõõn, ajavad kultuuriinimesed ikka üheskoos oma asja.


Hortus Musicust ja Andres Mustoneni tunnevad Eestis ilmselt kõik. Peterburi vanamuusikaansambel Vladimir Šuljakovski juhatamisel kujutab endast Hortus Musicuse Vene analoogi. Kui Hortus Musicus esitab suures osas Lääne-Euroopa autoreid 8.-17. sajandini, siis Šuljakovski ansambel on end pühendanud Vene sajanditetaguse, osalt unustatud vanamuusika tutvustamisele. Kontserdil sulandusid kaks ansamblit üsna orgaaniliselt teineteisesse, justnagu oleksid nad kogu aeg just nõnda esinenudki.


Tallinna hõrgud maitsed


Mõistagi toob Tallinn Peterburi teisigi kultuurisündmusi. Tallinna päevade raames avati Peterburis Majakovski-nimelises raamatukogus fotonäitus "Tallinn enne ja nüüd". Kavas oli veel koloratuursopran Maria Veretenina kammerkontsert, mängufilmi  "Mandariinid" esitlus ning kohtumine Elmo Nüganeniga.


Kui varem on Tallinna päevad Peterburis olnud valdavalt kultuurikeskesed, siis nüüd püüdsid linnad leida ka teiste valdkondade kokkupuudet. Tallinna ja Peterburi haridus- ja sotsiaalametnikud arutasid, mida on neil vastastikku üksteise tööst õppida, ning täna leiab aset Peterburi turismikorraldajatele mõeldud turismiseminar "Hõrkude pühademaitsete Tallinn".


Mõistagi assotsieerub Tallinn keskmisele piiterlasele piltpostkaartlike lumiste linnavaadete, piparkoogilõhna ja mugavusega, kus kõik on käe-jala juures ja ei pea end kurnama pikkade vahemaadega.


Aas avas hotellis Ambassador turismikonverentsi ning osutas, et turism on nii Tallinna kui ka Peterburi jaoks linna majanduse ja kultuuri oluline koostisosa. "Tallinnale on külalised Venemaalt praegu arvukuselt teisel kohal ja peterburglased ühed eelistatumad turistid," lausus ta. "Meile teeb heameelt, et venemaalased armastavad jätkuvalt Tallinna ja valivad selle paigaks, kus veeta oma talvevaheaega. Me hindame kõrgelt seda, et lisaks talvepuhkuse veetmisele kasvab ka huvi gastronoomiliste reiside vastu."


Kauaoodatud suursündmus


Mõistagi kujutavad Tallinna päevad Peterburis endast alati kauaoodatud suursündmust Peterburi Eesti kultuuriseltsi liikmetele, sest nii suurt hulka Eesti kultuurisündmusi Piiteri eestlastele ju kuidagi teisiti vahetult koju kätte ei jõua. "Sõja ajal ei olnud soovitav eesti keelt rääkida, aga kui pärast sõda olud vabamaks läksid, siis eesti keel lausa purskus minust välja," põhjendas seltsi raudvara hulka kuuluv Leonida Raškina, kuidas tema suus vaatamata tervele pikale Peterburis elatud elule on ikka säilinud aktsendivaba eesti keel.


Selts alustas tööd 1992. a, koos käiakse Jaani kiriku juures ja praegu olevat sellel 142 aktiivset ja mitusada auliiget. Vahemaad on suurlinnas pikad ja auliikmed paluvad, et kui nad ka ei jaksa enam üritustel käia, ei maksa neid seltsi nimekirjast maha tõmmata.


Seltsi esinaine Viiu Fjodorova (Tepper) on Kadrioru tüdruk,  Peterburi jäi ta elama pärast õpinguid 1967. aastast. Praegu tegutseb Peterburi Eesti seltsi juures aukartust äratav hulk klubisid: folkloorirühm Neevo, segakoor Kaja, rahvakunstiklubi ja õpetatakse eesti keelt. Lisaks korraldatakse Jaani kirikus jumalateenistusi ja antakse isegi välja oma ajalehte. Liikmed tegid omale rahvarõivad ja väisasid 1996. a üleilmset väliseestlaste kokkutulekut Estot. Viiu Fjodorovat teatakse lisaks kui pühendunud giidi. "Tantsimisega pole mul mure nii suur kui laulmisega," tunnistas Viiu. "Eesti keele säilitamine ja hoidmine teist keelt kõnelevas suurlinnas, kus noortel pealegi moodsad huvid, nõuab tõelist eesti jonni. Ma tahaksin, et meie, pensionäride asemel tuleks rohkem noori seltsi etteotsa."


Kui praegu elab Peterburis eestlasi laias laastus 1500 ringis, siis kõrgaegadel ehk 19. sajandi lõpus oli neid 50 000 ringis. Ainuüksi Jaani kogudusse kuulus umbes 11 000 eestlast.

 

 

 

Taavi Aas kinkis akna Euroopasse


"Võiks huumoriga pooleks öelda, et see vitraaž on nagu aken Euroopasse," mainis linnapea Taavi Aas, kui kinkis Peterburi kuberneri kohusetäitjale Tallinna kunstniku Andrei Lobanovi vitraaži.


Kohtumisel oma Peterburi kolleegi Aleksander Begloviga lausus Aas, et kuigi riikidevahelised suhted kulgevad raskelt, tuleb linnadevahelisi suhteid veelgi enam tihendada. Aas nägi lisaks turismialasele koostööle võimalust korraldada koos Peterburiga purjeregatti Tall Ship Races. "Kohtumine möödus väga sõbralikult," nentis Aas. "Loodame saada kokku ka järgmisel aastal, kui toimuvad "Peterburi kohtumised" Tallinnas."


Kuberneri kohusetäitja kinkis Aasale Peterburi keiserliku portselanivabriku teeserviisi Peterburi vaadetega. Aas kinkis Beglovile Tallinna kunstniku Andrei Lobanovi vitraaži. "Võiks huumoriga pooleks öelda, et see vitraaž on nagu aken Euroopasse," mainis ta.
Beglovi sõnul pärinevad tema positiivsed mälestused Tallinnast juba tudengiajast, kuid ta jälgib huviga seda, kuidas Tallinn muutub. Beglov asus kuberneri kohuseid täitma veidi rohkem kui nädal tagasi ja talle oli see esimene väliskohtumine uues ametis. Beglov leidis, et Tallinnaga võiks koostööd teha tervishoiu, transpordi, spordi ja noorte valdkonnas.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...