Tallinna tulevikuteed süütavad ise laternaid  ja sulatavad jääd

Linn arendab koos tehnikaülikooli teadlastega tarka teekatet, mis lülitaks tänavavalgustid sisse ainult siis, kui inimesed sealkandis liiguvad, ning sulataks ise talvel lund ja jääd, et liiklemine  oleks ohutu.

Pilt: Ilja Matusihis

Tallinna tulevikuteed süütavad ise laternaid ja sulatavad jääd (2)

Ivo Karlep

Linn arendab koos tehnikaülikooli teadlastega tarka teekatet, mis lülitaks tänavavalgustid sisse ainult siis, kui inimesed sealkandis liiguvad, ning sulataks ise talvel lund ja jääd, et liiklemine  oleks ohutu.

Abilinnapea Kalle Klandorf kinnitas, et projekti õnnestumisel saab tulevikus kergliiklusteede ehitamisel suuresti elektrienergiat kokku hoida, sest tulevikutee toodab ise nii valgustuseks kui ka lume sulatamiseks vajaliku elektri. "Kui me ehitame intelligentseid uusi teesüsteeme, siis on nende rajamiseks ja töös hoidmiseks pidevalt vaja suuremat energiat," lausus Klandorf. "Kuna praegu  puuduvad turul lahendused, mis sisaldaksid endas ühtaegu nii tee infrastruktuuri kui ka selle toiteks vajaliku energia tootmist, siis otsustas linn ise koos tehnikaülikooli teaduritega selle tühiku täitmisele õla alla panna."


Nüüd ongi Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory juures üks väike teelõik, mida katavad lamineeritud paneelid. "Need plastikpaneelid püüavad toota energiat,"  selgitas Klandorf. "Nüüd tahaksime astuda järgmise sammu ja vaadata, kuidas suuremad teelõigud ehk suuremad tükid teekatendist toodaksid päikeseenergiat. Seda on vaja katsetada, sest talvel ei kasutata kergliiklusteid nii palju kui suvel, ja me püüame sealt võtta ka lume sulatamiseks energiat."


Peab olema vastupidav


Et niisugusel kergliiklusteel oleks lihtsam liigelda, pannakse sinna ka libedusandurid, liikumisandurid, infrastruktuuri juhtimist toetavad andurid ja valgustuse sisselülitamise andurid. Kui keegi liigub, muutub tee valgustatuks.


Klandorfi kinnitusel peab see katsepolügoon, mis paari aastaga luuakse, hakkama tootma ise rohkem energiat kui ta tarbib, ja olema vastupidav nii ilmastikutingimustele kui ka liikluskoormusele. "Vaatame ka, mis selline teelõik maksma läheb ja kas ta on otstarbekas ehk kui vastupidav meie kliimaoludes," rääkis ta. "Meil on ju kogu aeg sula-külm, sula-külm. Ja tähtis on seegi, kuidas teekate võimalikule vandalismile vastu peab, seda ei tohiks olla kerge lõhkuda."


Teepaneeli tugevuse probleemid on tehnikaülikooli teaduri Arvo Mere kinnitusel juba lahendatud. "Väikesed paneelid on tugevad ja kannatavad raskeid autosid, kuigi on mõeldud kergliiklustee jaoks," lausus ta. "Praegu on probleemne koht isolatsioon – kuidas muuta see veekindlaks."


Kohalikud firmad võiksid toota


Klandorf ütles, et peagi esitletakse seda projekti ka teistele omavalitsustele: "Me soovime, et tekiksid firmad, kes võiks neid elemente edaspidi toota ja nende kohta teavet jagada."


Mere sõnul ongi juba loodud üks ettevõte, mis katsetustega ja hilisema tootmisega tegelema hakkab. "Võin kinnitada, et töö juba käib ja me loodame esimeste tulemusteni jõuda küll vähem kui paari aastaga," lisas ta. "Tahame saada uue teekatte esmalt nii kaugele, et seda suudetaks aastas mõnisada ruutmeetrit toota. Isegi soomlased on juba huvi tundnud. Ja kui toode valmis, siis nad ilmselt telliksid meilt seda oma uute Tampere ja Turu linnakute ehitamiseks."


Mujal maailmas pole teaduri sõnul analoogsete väikeste paneelidega veel tegeletud, on olemas ainult suured teepaneelid. "Näiteks Prantsusmaa ühes külas on pandud maha kilomeeter, mis läks maksma ligi viis miljonit eurot suuri paneele. Teine nelisada meetrit on ka Hollandis. Aga need paneelid toodavad energiat ka võrku. Meie tee saab olema selline, mis pole üldse võrku ühendatud. See on autonoomne ega vaja mingeid elektriühendusi väljapoole. Neid teid saaks ehitada kohtadesse, kus elektrivõrk puudub. Aga see ongi meie põhimõte – hoida kokku liinide vedamiselt, aga tee muutub valgustatuks, kui keegi seda kasutab. Ja muidugi ka soojendus, mis lume ära sulatab."


"Kui volikogu annab oma toetuse, saab seda 775 200 euro suuruse eelarvega projekti täielikult ellu viima hakata," lausus Klandorf. "Poole selle maksumusest katab välistoetus ja teise poole lisab linn."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...