Tallinna viie kooli venekeelse õppe taotlused ei saanud heakskiitu

Viie pealinna kooli taotlused venekeelse õppe osas said neljapäeval valitsuses keelduva otsuse, üje Narva kooli osas soovib valitsus teemat veel arutada.

Pilt: Scanpix
Haridus Tallinn Pere

Tallinna viie kooli venekeelse õppe taotlused ei saanud heakskiitu

Viie pealinna kooli taotlused venekeelse õppe osas said neljapäeval valitsuses keelduva otsuse, üje Narva kooli osas soovib valitsus teemat veel arutada.

Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul ei ole põhjendatud Tallinna ja Narva linnavolikogu taotlused lubada Narva täiskasvanute kooli, Tallinna Haabersti Vene gümnaasiumi, Tallinna Kesklinna Vene gümnaasiumi, Tallinna Linnamäe Vene lütseumi, Tallinna Mustjõe gümnaasiumi ja Tallinna Tõnismäe reaalkooli gümnaasiumiastmes venekeelset või 50 protsendi ulatuses eesti- ja 50 protsendi ulatuses venekeelset õpet.

Valitsus otsustaski, et pealinna koolid ei saa õppekeele erandiks luba, samas Narva täiskasvanute gümnaasiumi samasisulise eranditaotluse juurde otsustas valitsus tagasi tulla, et kuulata haridus- ja teadusministri ettepanekuid, kuidas tagada koolis üleminek eestikeelsele õppele.

Ministeeriumi kinnitusel on Eestis tagatud vene õppekeelega põhikoolide rahastamine ning seega kohustuslik haridus on kõigil võimalik saada ka vene keeles, selgub Tallinna ja Narva linnavalitsusele tutvumiseks esitatud valitsuse korralduse eelnõust. Venelased ei ole ainus rahvusvähemus Eestis ja seega ei ole ministeeriumi väitel võimalik tagada kõigile võrdseid võimalusi, mis ei ole ka ühegi riigi kohustus. Riigi kohustus on ministeeriumi kinnitusel tagada kvaliteetse hariduse kättesaadavus kõigile, mis on tagatud eestikeelsete gümnaasiumide, olemasoluga, sealhulgas sellistega, kus õpe toimub 60 protsendi ulatuses eesti ja 40 protsendi ulatuses vene keeles.

Pädevate õpetajate puudus on ministeeriumi hinnangul kindlasti probleem, seda eriti Ida-Virumaal, ning see ei puuduta ainult eestikeelset aineõpet, vaid haridussüsteemi tervikuna. Tegevused olukorra parandamiseks on kavandatud elukestva õppe strateegia õpetajate ja koolijuhtide koolitusprogrammis. Samas on ministeeriumi arvates kohaliku omavalitsuse poolt oluline vaadata küsimust laiapõhjaliselt ning rakendada erinevaid lahendusi, muu hulgas ka koolivõrgu korrastamist.

Lapsevanemad kardavad, et eesti keeles õppides langevad õpilaste akadeemilised teadmised, kuid lähtudes koolijuhtide tagasisidest, ei ole akadeemilised teadmised seoses eesti keeles õppimisega ministeeriumi hinnangul langenud. Samuti ei ole ükski uuring ei ole tõestanud, et eesti keeles õppides langevad akadeemilised teadmised.

Lapsevanemad on viidanud ka põhiseadusest tulenevale õigusele valida ise oma kooli õppekeel, kuid vähemusrahvuse õppeasutust käsitletakse ministeeriumi kinnitusel kultuuriautonoomia osana ning munitsipaalgümnaasiumide näol ei ole tegemist kultuuriomavalitsuse asutustega.

Eesti keele madal tase on ministeeriumi arvates paljude põhikooli lõpetajate puhul kindlasti probleem, kuid peamine eesmärk on tagada õpilastele igakülgselt hea haridus Eesti riigis toimetulekuks, sealhulgas hea eesti keele oskus. Seega ühelt poolt peab tulevikus tegelema eesti keele õppe tõhustamisega põhikoolis ja teisalt on oluline tagada hea eesti keele ja eestikeelne õpe ka neile õpilastele, kes on juba põhikooli läbinud.

Analüüsides koolide õppekavu on näha, et enamasti on gümnaasiumi jooksul läbitud kursuste arv õpilase kohta mitte õppekavas ette nähtud 96, vaid keskmiselt 105 kursust ja seega suurendab kool ise sageli õppemahtu. Õpilaste ja õpetajate koormus on ministeeriumi kinnitusel koolikorralduslik küsimus ja seda saab muuta vaid koolis endas. Eestikeelse aineõppe puhul on oluline rakendada ainete lõimimist ja mitteformaalse õppe sidumist formaalse õppeprotsessiga – koolijuhtide koolitus on olnud üks riiklikke prioriteete ning neid on ministeeriumi kinnitusel toetatud leidma erinevaid lahendusi koolikorralduslike küsimuste lahendamisel.

Tuginedes eelnevale ning koolide andmete analüüsile leiab ministeerium, et erandite taotlused ei ole põhjendatud ning teeb valitsusele ettepaneku mitte lubada Eesti üldhariduskoolide gümnaasiumiastmes venekeelset õpet. Ministeerium toetab enda kinnitusel jätkuvalt koole eesti keele ja eestikeelse õppe arendamisel.

Märtsis 2011 esitasid Tallinna ja Narva linnavolikogud kokku 18 vene õppekeelega koolide hoolekogude taotlused võimaluseks jätkata eesti keelest erineva õppekeelega õpet – Tallinna Saksa gümnaasium sai loa saksakeelseks õppeks, kuna Eestil on riikidevaheline leping Saksamaaga. Narva Täiskasvanute kool ja Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium said pikenduse eestikeelsele õppele üleminekuks kolmeks aastaks. Teiste koolide osas keeldus valitsus loa andmisest. Narva linnavolikogu ja Tallinna linnavolikogu vaidlustasid otsused, kuid ükski kohtuaste esitatud kaebusi ei rahuldanud ning kohtutee jõudis lõpule mullu 25. aprilli riigikohtu otsusega jätta kassatsioonikaebused rahuldamata.

Juunis 2012 taotles Tallinna linnavolikogu taas neljale Tallinna koolile erandit. Ka neid taotlusi valitsus ei rahuldanud.

Mullu 25.augustil saabus ministeeriumisse järjekordne taotlus Narva linnavolikogult Narva täiskasvanute koolis venekeelse õppe lubamiseks ja 20. novembril taotlus Tallinna linnavolikogult neljas Tallinna koolis venekeelse õppe lubamiseks. Samuti taotleti ühes koolis kakskeelse õppe ehk 50 protsendi ulatuses eesti- ja 50 protsendi ulatuses venekeelse õppe lubamiseks. Kõik neli kooli, kelle hoolekogu taotleb vene õppekeele lubamist, on esitanud taotluse kõigil kolmel korral. Tallinna Mustjõe gümnaasium taotleb kakskeelset õpet teist korda.

Laadimine...Laadimine...