Tallinnas avati Harju maakohtu uus hoone

Tallinnas Lubja tänaval avati kolmapäeval Harju maakohtu uus hoone, milles paiknevad lisaks kohtusaalidele ja kohtunike ametiruumidele ka Põhja ringkonnaprokuratuur ning registrite ja infosüsteemide keskus (RIK).

Pilt: just.ee/Pilt on illustratiivne

Tallinnas avati Harju maakohtu uus hoone

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Tallinnas Lubja tänaval avati kolmapäeval Harju maakohtu uus hoone, milles paiknevad lisaks kohtusaalidele ja kohtunike ametiruumidele ka Põhja ringkonnaprokuratuur ning registrite ja infosüsteemide keskus (RIK).

"Hoone iseloomustamiseks sobiksid ehk kõige paremini märksõnad koostöö, energiasäästlikkus, turvalisus ja uued nutikad lahendused," ütles hoone kolmapäeval peetud tseremoonial üle andnud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) juhatuse esimees Kati Kusmin.

Kohtuhoone, mille ehitas AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning OÜ Astlanda Ehitus konsortsium, läks maksma 35 miljonit eurot.

Tegemist on Eesti suurima kohtumajaga, kus töötab 66 kohtunikku.

Majas on 30 000 ruutmeetrit brutopinda, sellest 2/3 paikneb maa peal ja kolmandik maa all. Kohtuhoones on 37 spetsiaalset kohtusaali ja kolm hübriidsaali, mida saab kasutada nii kohtupidamiseks kui ka teisteks sündmusteks. Hoones on 11 lifti, selles on töökohad 640 inimesele, 272 parkimiskohta autodele ja 23 jalgratta hoiukohta.

Ehkki hoones asuvad nii kohus kui ka prokuratuur, on nende töötsoonid eraldatud ning tavaolukorras inimesed ühes blokist teise ei pääse. Samuti paikneb eraldi ruumides riigi RIK.

Kohtumajas on eraldatud ala kohtunikele, kellel on majas kohtusaalidesse liikumiseks oma koridorid, kümme arestikambrit kinnipeetud kohtualustele ning kohtualuste eskortimise sissepääs, prokuröride ja nende klientide kohtumisruumid, eraldi ooteruum kohtuistungil osalevatele tunnistajatele ja kannatanutele, et vältida koos süüdistatavaga kohtusaali ukse taga ootamist. Samuti on uude hoonesse loodud vastava sisustusega ruum laste küsitlemiseks, et pakkuda neile võimalikult lapsesõbralikku keskkonda.

Uue kohtuhoone planeerimisel pöörati suuresti rõhku inimeste vajadustele ning turvalisusele. Kohtusaalidesse on hangitud kuulmisabivahendid vaegkuuljatele ning hoones olevad viidad on varustatud pimedakirjaga, teatas RKAS.

Uue hoone kohtusaalidesse on loodud ka võimalus muuta kohtuistung täielikult paberivabaks: seintele paigaldatud teleritest on võimalik osapooltel näha esitletud dokumente ning neid ise esitleda. Samuti on võimalik kohtuistungi helisalvestus ning videokonverentside korraldamine.

"Harju maakohus on Eesti õigusemõistmise tuiksoon - siin lahendatakse rohkem kui pool Eesti kohtuasjadest. Seega on uue kohtumaja valmimine oluline mitte ainult ühe kohtu, vaid kogu vabariigi jaoks. Uues kohtumajas loodud tehnilised võimalused, samuti tõsiasi, et lõpuks saab kogu Harju maakohus töötada ühes kohtumajas, mitte kolmes erinevas, võimaldavad kindlasti õigusemõistmise kvaliteeti veelgi tõsta," ütles Harju maakohtu esimees Meelis Eerik.

Tema sõnul käib aastas Harju maakohtust läbi 15 000 tsuiviilasja, 7000 kriminiaalasja ning 3000 väärteomenetlust.

Kohtuhoone suurde saali toodi üle ka seni Liivalaia tänava kohtumaja kaunistanud Aime Kuulbusch-Mölderi 1991. aastal loodud skulptuur "Justitia" ja uuest kunstiloomingut esindab Urmas Viigi installatsioon "Must päike".

Kohtumaja avamisel osalesid justiitsminister Urmas Reinsalu, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, riigi peaprokurör Lavly Perling, Harju maakohtu esimees Eerik, ehitusfirmade juhid ning projekteerijad.

Harju maakohus alustas uues hoones tööd juba esmaspäeval, 16. juulil.

Laadimine...Laadimine...