"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Talvejazzil kõlab Triinu Tauli saamilik muusika (0)
07. veebruar 2015

 „Triinu romantilisi lugusid on mõjutanud nii Põhjala saamid kui ka Aafrika,“ ütles Jazzkaare peakorraldaja Anne Erm. Täna kell 16 on Kumu auditooriumis võimalik selles oma kõrvaga veenduda.

7. veebruaril astuvad Talvejazzi kontserdil kuulajate ette laulev helilooja Triinu Taul koos muusikute Henno Kelpi, Roland Puusepa ja Peeter Rebasega, kelle värskes folk-fusionis kohtuvad maailma eri nurkade muusikad. „Triinu mängib laval torupilli, iiri vilet ja pikkvilet, lugudes on kasutatud ka improvisatsiooni,“ rääkis Erm. “Enamik lugusid on sõnadega, paar tükki ka vokaliisiga.“

Kontserdikavas „Maa hääl“ ongi olulisel kohal hääl kui instrument ja selle tehnikad, mis inspireeritud eri rahvaste muusikast. „Iga mu kontsert on tegelikult hääleimprovisatsioon, mis sünnib kohapeal, ja ma ei tea ise ka päris täpselt, mis välja kujuneb,“ rääkis Triinu Taul. „Seetõttu võib see tavakuulajale esmalt isegi harjumatu olla. Kasutan eri hääletehnikaid ja olen saanud inspiratsiooni kõikjalt maailmas.“

Viimased Tauli meeldejäävaimad inspiratsiooniallikad olid Ubudis jooga kooli raames toimunud heliteraapiline kontsert ja ülemöödunud aastal Taanis aset leidnud ülemaailmne rahvaste muusika festival, kus oli esindatud enamik maailma riike. „Hiljem olen kodus eri paikade muusikat uurinud ja õppinud, samuti hääletehnikad endale omal käel selgeks teinud,“ rääkis Taul.

Ermi sõnul teeb kontserdi eriliseks see, et varem pole etno-fusion-folki väga palju laval olnud, ehk ainult suuremate festivalide raames.

Heliteraapiast inspireeritud lugusid võib kuulda ka Triinu Tauli viimaselt plaadilt. „Kui plaadimuusika on pigem seisundimuusika, harmoniseeriv ja rahustav, siis kontserdid on kärtsumad ja nüansirohkemad,“ nentis lauljanna.

Pillimeistrite suguvõsa

„Triinu Taul oli nomineeritud ka Eesti muusikaauhindadele ning laulu- ja tantsupeo kavas oli üks tema lugusid – „Õhtu ilu“ –, mida tantsisid naised,“ mainis Erm.

2013. aastal võitis Triinu Taul Usbekistanis ida suurimal rahvusvahelisel muusikafestivalil Sharq taronalari žürii eripreemia ning 2003. aastal osales koos õe Anuga ansambli Neio-kõsõ koosseisus Eurovisiooni poolfinaalis Türgis, kus esitatud laul „Tii“ napilt finaalist välja jäi.

Rahvamuusika on Triinu Taulil veres, ja pole ka imeks panna, kui vaadata ainuüksi tema võimsat muusikuteperet. Tema isa Ants Taul oli pikka aega Eesti ainus torupillimeister, vanaisa Johannes Taul meisterdas viiuleid, vanavanaisa Eduard Taul aga kandleid. Õde Anu on laulja, laulukirjutaja ja rahvamuusik. Vanem vend Andrus käib isa jälgedes ja on torupillimeister, noorem vend Tõnis teeb elektronmuusikat ja kõik nad mängivad paljusid rahvapille.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.