Täna avatakse näitusega Euroopa muinsuskaitsepäevad

Täna kell 18 avatakse Arsenali keskuse aatriumis Tallinna militaarpärandit tutvustav näitus "Killuke militaarpärandit Tallinnas".

Pilt: Muinsuskaitseamet/ Arsenaal. Kuidas on Arsenal kaasa aidanud kaasa Eesti iseseisvusele? Vabadussõja ajal korrastati just siin relvi, mida väidetavalt oli 160 000.

Täna avatakse näitusega Euroopa muinsuskaitsepäevad

Toimetaja: Moonika Tuul

Täna kell 18 avatakse Arsenali keskuse aatriumis Tallinna militaarpärandit tutvustav näitus "Killuke militaarpärandit Tallinnas".

Näitusega antakse avalöök septembris üle terve Eesti toimuvatele Euroopa Muinsuskaitsepäevade sündmustele, millega tänavusel Euroopa kultuuripärandiaastal tutvustatakse Eesti kujunemislugu aegade algusest kuni tänapäevani.    

Näitus "Killuke militaarpärandit" tutvustab peamiselt tsaariajal ehitatud suuremaid militaarkomplekse Tallinnas, nagu näiteks Juhkentali sõjaväelinnakut, Tondi kasarmuid, Tallinna Sadama basseine Miinisadamat, samuti näituse asukohaks olevat praegust kaubanduskeskust ja endist relvatehast - Arsenali.  

Kaitseministeeriumi personaliosakonna juhataja Mailis Neppo sõnul ajendas näitust koostama soov rohkem märgata ja väärtustada ehituspärandit Tallinna linnaruumis, tuues välja eri ajastute riigikaitseliste rajatiste mõju. „Valdav enamus esitatavast foto- ja pildimaterjalist on arhiividest välja otsitud spetsiaalselt selle näituse koostamisel ning on laiemale avalikkusele seni tundmatud. Seega pakub näitus unikaalset võimalust heita seni varjul olnud pilku Tallinna minevikule," ütles Neppo.

Näitus on koostatud Kaitseministeeriumil tellimusel Euroopa kultuuripärandiaasta puhul. Euroopa Muinsuskaitsepäevadel on näitus esimest korda laiema avalikkuse ees.   

Euroopa Muinsuskaitsepäevad, mille militaarpärandi näitus käima lükkab, toimuvad igal aastal septembris, eesmärgiga tutvustatakse meid igapäevaselt ümbritsevat pärandit ja teha seda alati erineva nurga alt. Sel aastal räägitakse muinsuskaitsepäevadel ehitus-  ja arheoloogiapärandi kaudu Eesti kujunemislugu ja tuuakse välja selle seoseid Euroopa kultuuriruumiga.

Kujunemisloo jutustus algab Kaali kraatrist, kus toimuval ekskursioonil räägitakse nii kraatrist kui pühadusest, mida see koht aastatuhandete jooksul on inimeste jaoks kandnud. Ajas edasi liikudes jõutakse Kurese muinasküla ja Soontagana maalinnani, Viljandi ja Rakvere muinsuskaitsealadel räägitakse linnade arengust. Vargamäel uuritakse, kuidas eestlane 19. sajandi lõpul siis ikkagi kultuurseks kasvas ja palju muud. Kujunemisloo lõpuks jõutakse välja Noblessneri kvartalisse ja kaasaega.

Kujunemislugu jutustavad Heiki Pärdi, Ain Mäesalu, Mati Mandel, Urmas Vahur, Valdo Praust ja paljud teised.

Laadimine...Laadimine...