Täna avati rekonstrueeritud A. Weizenbergi tänav

Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas, Tallinna Kommunaalameti, Kesklinna linnaosavalitsuse, projekteerijate ning ehitajate esindajad avasid täna rekonstrueeritud A. Weizenbergi tänava

 

Pilt: Raepress

Täna avati rekonstrueeritud A. Weizenbergi tänav

Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas, Tallinna Kommunaalameti, Kesklinna linnaosavalitsuse, projekteerijate ning ehitajate esindajad avasid täna rekonstrueeritud A. Weizenbergi tänava

 

Taavi Aas tänas ehitajaid, projekteerijaid ja kõiki asjaosalisi ligi 300. aasta vanusesse Kadrioru parki viiva tee väärikalt rekonstrueerisid. "Kadrioru parki ja presidendi lossini viiv tänav on visiitkaart kogu riigile."

Tallinna Kommunaalameti tellimusel teostatud A. Weizenbergi tänava (lõigus Narva mnt – Poska tn) rekonstrueerimistööd on lõpetatud. Miljööväärtuslikus piirkonnas asuva tänava rekonstrueerimisel on arvestatud nii jalakäijate, jalgratturite, ühistranspordi kui autoliiklusega. Täiendavalt korrastati ka Fr. R. Fahelmanni tn (lõigus A. Weizenbergi – L.Koidula tn) sõidutee asfaltbetoonist kate. Kokku rekonstrueeriti ja ehitati 1,8 km sõidu- ja kõnniteid. Projekti koostas Reaalprojekt OÜ. Ehitustööde teostaja oli Lemminkäinen Eesti AS. Ehitustööde lepinguline maksumus oli 1,4 mln eurot.

Koostatud rekonstrueerimisprojekti kohaselt rekonstrueeriti A. Weizenbergi tänav lõigus Narva maanteest Fr. R. Faehlmanni tänavani ühesuunaliseks ja endisele kesklinnasuunalisele liiklussuunale rajati sõiduteega paralleelselt asetsevad parkimiskohad. Ülejäänud lõigus säilis kahesuunaline liikluskorraldus. Parkimiskohtade kõrvale äärekivi taha on paigaldati 40 cm laiune betoonplaatidest kindlustusriba ja kõndimisala. Kõrghaljastus säilitati olemasoleval kujul. Lisaks tee-ehituslikele töödele rekonstrueeriti sidekanalisatsioon, rajati LED–tehnoloogial põhinev tänavavalgustus, ehitati 530 m veetorustikku, 620 m sademeveetorutikku, 450 m olmevee kanalisatsioonitorustikku, 540 m survekanalisatsioonitorustikku, ehitati sademevee pumpla ning 750 m gaasitorustikku. Sõidutee eraldati trammiteest 12 cm kõrguse äärekiviga. Äärekivi ja trammirööbaste vahele rajati miljööväärtuslikku piirkonda sobilik sillutiskivi kate.

Lisaks rekonstrueeriti A. Weizenbergi tänava äärsed jalgratta- ja jalgteed. Paaritute numbritega majade poolsele küljele rajati 3,0 m laiune asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee, mis on sõiduteest eraldatud 3-10 m laiuse haljasribaga. Paarisnumbritega majade poolsel küljele on rajatud asfalteeritud kõnnitee L. Koidula nimelise trammipeatuseni, kust jätkub sillutiskivikattega jalgtee kuni J. Poska tn ristmikuni. Kõikide jalakäijate tee ülekäigu kohtade ette rajati vaegnägijate liiklemise hõlbustamiseks reljeefsed betoonplaadid.

A. Weizenbergi tänava rekonstrueerimistööde käigus avastati tänava alt Liivoja sild, mis on kavas konserveerida ja eksponeerida kui värav Kadriorgu.

Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul on Kadrioru pargi linnapoolse värava asukohta juba ammu otsitud. "A. Weizenbergi tänava rekonstrueerimistööde käigus pinnase alla mattunud silla leidmine on tõeline kingitus nii ajaloolastele ja muidugi Kadrioru pargile - Liivoja sild ongi Kadrioru pargi iidne värav."

Tallinna linnapea kohustes abilinnapea Taavi Aas lubas omalt poolt, et Tallinna esinduspargi suureks juubeliks 2018. aastal, kui park tähistab rajamise 300. aastapäeva, eksponeeritakse ajalooline väravasild igati esinduslikult kõigile külastajaile .

Kadrioru sünnipäevaks peetakse 22. juulit 1718, kui siia Tallinna lahe äärde saabusid Vene tsaar Peeter I ja Roomast kutsutud itaalia arhitekt Nicola Michetti, ning määrasid tulevase lossi ja pargi asukoha. Ansambel nimetati valitseja abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Kadriorg on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulikku ja uhket Rooma baroki stiilis keisrilossi ümbritses Versailles’ eeskujul rajatud purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, mis on olnud nii valitsejate kui ka kõikide Tallinna elanike lemmik puhkekoht läbi sajandite. Tänapäeval pakuvad park ja selles asuvad arvukad muuseumid mitmekülgset kultuurset meelelahutust igas vanuses inimestele. Kahe aasta pärast, 2018. aastal tähistatakse Kadrioru 300. juubelit, mille ettevalmistused juba käivad. Juubeliga seotud sündmusi ja tegemisi saab toetada juba täna, annetades Eesti Rahvuskultuurifondi Kadrioru Fondi.

Laadimine...Laadimine...