Täna linastub Vabamu Helga Meritsa dokumentaalfilm

Film räägib loo lastest, kes olid 1944. aastal sunnitud koos oma emade ja õde-vendadega, harvem ka isadega lahkuma kodumaalt ning leidma uue elupaiga.

Pilt: Misha Oberski

Täna linastub Vabamu Helga Meritsa dokumentaalfilm

Toimetaja: Sandra Lepik

Film räägib loo lastest, kes olid 1944. aastal sunnitud koos oma emade ja õde-vendadega, harvem ka isadega lahkuma kodumaalt ning leidma uue elupaiga.

Täna, 6. veebruaril algusega kell 17.00 linastub okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu Hollandi dokumentalisti pr Helga Meritsa viies dokumentaalfilm Eesti lastest Lõuna-Saksamaal Geislingen’is asunud põgenikelaagris: "Coming Home Soon: The Refugee Children of Geislingen". Film räägib 1944. aastal Eestist lahkunud laste ja nende perekondade lugudest põgenikelaagris. 

Filmiõhtu toimub koostöös Hollandi Suursaatkonnaga Tallinnas ning okupatsioonide ja vabaduse muuseumiga Vabamu. Filmi juhatab sisse Hollandi suursaadik Eestis, pr Karen van Stegeren. Linastusele järgneb vestlus pr Helga Meritsaga, kus filmi autor räägib lähemalt filmist ja selle loomisprotsessist. Vestlust juhib pr Maarja Merivoo-Parro. 

Film räägib loo lastest, kes olid 1944. aastal sunnitud koos oma emade ja õde-vendadega, harvem ka isadega lahkuma kodumaalt ning leidma uue elupaiga. See on küll film Eesti ajaloost, kuid filmis käsitletavad teemad on väga aktuaalsed ka tänapäeva Euroopas. "Kõik mu filmid on seotud inimestega, kes on kaotanud sõja tõttu oma juured ning on pidanud jätkama elu tundmatutes kohtades. Kuidas elada edasi? Kust leida jõudu ehitamaks üles uus elu? Kas hoida sidet minevikuga või on parem keskenduda tulevikule jättes mineviku selja taha? Need on küsimused, mille vastu olen alati huvi tundnud", ütles Helga Merits oma filmist rääkides. 

Inimesed, kes selles filmis jagavad oma lapsepõlve- ja elulugusid, sattusid peale Eestist lahkumist sõjapõgenikena Lõuna-Saksamaal asuvasse Gieslingeni põgeniklaagrisse, kus ca 4000 eestlast elasid aastatel 1945-1950. Põgenikelaagrist sai ajutiselt omamoodi väike Eestimaa oma koolide, postkontori, haigla, ajalehe, kooride, orkestri ning isegi teatriga. Eestlased ise olid vastutavad elukorralduse organiseerimise eest laagris, samal ajal puudus neil igasugune sõnaõigus põgenikelaagri kestuse ja tuleviku osas, kuni tuligi jälle lahkuda. Et siis uuesti jätta kõik tuttav ning otsida uus koht, kus jälle tundmatuses alustada. 

"Ühelt poolt on see väga kurb lugu, kuna see on lugu kõik kaotanud põgenikest. Teisalt on see lugu lootusest ning sellest, kuidas jätta rasked minevikukatsumused selja taha ning ehitada üles normaalne tulevik. See on omamoodi lootusrikas ja inspireeriv lugu", lisas Helga Merits.  

Helga Merits on üles kasvanud Hollandis. Tema Eestist pärit isa, Paul Meerits, sattus peale 1944. aastal Saksa vägedesse suunamist Hollandisse ning abiellus seal. Kahjuks Paul Meerits suri, kui Helga oli veel väga väike. Huvi oma isa tundmatu kodumaa vastu ning mälestused isast ongi inspireerinud Helgat süvenema Eesti ajaloo keerulistesse episoodidesse läbi erinevate inimeste lugude. Helga Merits õppis Amsterdami ülikoolis filosoofiat ning enne dokumentaalfilmide tegemist töötas ta nii raadio- kui kirjutava ajakirjanikuna Brüsselis ning Amsterdamis. 

Film ning filmiga kaasnevad sõnavõtud on filmiõhtul inglise keeles.

Filmi linastumist toetab Hollandi saatkond Eestis.

Filmi koduleht on vaadatav siit

Laadimine...Laadimine...