Täpse aadressita elanikud jäävad uuel aastal linna teenustest ilma

Kui seni oli tallinlasel aadressiks märgitud vaid linnaosa, peab ta nüüd registreerima oma maja- ja korterinumbri. Muidu kaotab ta uuest aastast õiguse sõita bussis tasuta ning saada parkimissoodustust, toetusi või lapsele kohta lasteaias.

Pilt: Albert Truuväärt

Täpse aadressita elanikud jäävad uuel aastal linna teenustest ilma

Kui seni oli tallinlasel aadressiks märgitud vaid linnaosa, peab ta nüüd registreerima oma maja- ja korterinumbri. Muidu kaotab ta uuest aastast õiguse sõita bussis tasuta ning saada parkimissoodustust, toetusi või lapsele kohta lasteaias.

Linnaelanik Arminil puudub kindel elukoht ja seni on tema aadressiks märgitud vaid linnaosa. Uuest aastast aga peavad kõik inimesed rahvastikuregistrisse panema kirja ka oma maja ning kortermajas elades lisaks korteri numbri. See muudab Armini murelikuks. "Olen lapsest saadik olnud Tallinna elanik, siin sündinud ja kasvanud. Käin korralikult tööl, kuid saatus on võtnud minult kindla elukoha, mul ei ole olnud võimalik muretseda kodu pealinnas. Elan ajutisel pinnal, korteri üürimiseks sissemaksu tegemine on väga kallis ning üürihinnad röögatud. Tahaksin aga olla Tallinna kodanik ka uuel aastal. Olen munitsipaalkorteri järjekorras ja uue seaduse jõustumisel pole mul enam võimalik linnalt korterit saada."


Mustamäe linnaosa valitsuse haldussekretär Katri Koitver ütles, et Armin peaks siiski oma elukoha registreerima ja abi saamiseks pöörduma oma linnaosa valitsusse. "Alati on olemas mingi lahendus, mis konkreetsel juhul konkreetset inimest aitab," selgitas ametnik. "Linn oma elupõliseid elanikke hätta ei jäta."


Mõistliku omaniku üürikorteris elavatel inimestel on täpse aadressi teatamine kindla elukohata inimestest pisut kergem. Neil tuleb enda elukoha tõendamiseks esitada linnaosale kas kehtiv üürileping või omaniku allkirjaga kinnitatud nõusolek üürniku elukoha registreerimiseks. Inimestel, kelle korteriomanik on kategooriliselt vastu, et üürnik peab oma ametlikuks elukohaks tema omandit, soovitas Haabersti linnaosa valitsuse pearegistripidaja Helen Eilaste ikkagi pöörduda linnaosavalitsusse.


"Sel juhul võtame ise korteriomanikuga ühendust," selgitas ta. "Kui ta ka ütleb meile, et ei anna nõusolekut, aga samas kinnitab, et see inimene tegelikult elab tema korteris, siis on võimalus võtta elanik siiski linnaosas arvele. Tundub, et mõne omaniku tõrksuse taga on hirm,  et sellega justkui tekiksid üürilise ees mingid kohustused ja üürnikul mingid õigused sellele korterile. Tegelikult mingeid lisaõigusi ju üürnikul ei teki. Inimene lihtsalt fikseerib koha, kus ta elab, muud midagi. Kui inimene on juba sisse kolinud, siis see, kas ta on ka sinna registreeritud või ei ole, enam mingit rolli tema õiguste osas ei mängi."


Armini sõnul ei mõista ta, miks ei võiks inimene olla automaatselt selle omavalitsuse kodanik, kus ta on sündinud. Seda niikauaks, kui ta ise end mujale sisse kirjutab. Täpset aadressi on aga vaja, et juba 2020. aastal saaks toimuda rahvaloendus, kus esimest korda kogutakse andmeid vaid riiklikest registritest. Nii ei pea rahvaloendajad ukse tagant ukse taha käies inimesi tüütama.


Need, kes siiski oma linnaosa aadressi majaadressiks ei muuda, jäävad ilma linna teenustest ja ei saa ka näiteks uut juhiluba. "Kui ei ole aadressi, ei ole ka avalikke teenuseid," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Helmut Hallemaa. "Tallinlaste puhul tähendab see näiteks tasuta sõiduõiguse kadumist. Samuti ei ole võimalik saada sotsiaaltoetusi ega Tallinna makstavat pensionilisa, lisaks kustuvad inimese andmed linna korterijärjekorras."


Jaanuarist on ligi 18 000 tallinlasel oht jääda ilma ka sellistest teenustest nagu parkimissoodustus, lasteaiakoht, koolikoht või sotsiaaltoetused.


Kui inimene on oma elukoha registreerimisest teatanud, on selle menetlusaeg kuni kümme tööpäeva. Elukohateate esitamisel riigiportaalis ei muutu elukoht automaatselt, vaid laekub pärast kõigi nõutavate digiallkirjade panemist ametniku töölauale. Ametnik saab õiguse uurida, kas inimene tegelikult elab kohas, mille ta oma aadressiks märkis. Ta võib selleks helistada inimesele endale ja korteri omanikule. Alles siis võib ta täpse aadressi registreerida.

 

 

 

Kuidas täpset aadressi registreerida?


• Täpse aadressi saab teatada oma linnaosa valitsuses, esitades kohale minnes või posti teel elukohateate ja koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest. Seda saab teha ka saates teate digitaalse allkirjaga e-posti teel või internetis, riigiportaalis Eesti.ee. Sel juhul on vajalik ID-kaardi, ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi PIN-koodide olemasolu.


• Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud (v.a eestkostetavad).


• Elukohateatesse tuleb märkida ühe elukoha aadress. Koos elavad inimesed võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatele märkida ka alaealiste laste andmed.


• Teatesse tuleb elukohaks märkida alaliseks elamiseks mõeldud elamu või korteri aadress. Vastasel juhul peab inimene tõendama, et ta elab päriselt näiteks keldris, garaažis, poes või kontoris.


• Kui inimene ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb teatele lisada ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt üürileping) või ruumi omaniku luba. See saab olla kas allkiri elukohateatel või nõusolek eraldi dokumendina. Info https://www.tallinn.ee/elukohaandmedkorda/Teenus-Elukoha-aadressi-muutmine-rahvastikuregistris

Laadimine...Laadimine...