TARBIJAKAITSJAD: Kapsauss poesalatis on veel väike asi

"Õigusabi on meil ju väga kallis. Saal oli rahvast puupüsti täis, inimesed seisid isegi püsti, et saada tasuta õigusabi," kirjeldas olukorda linna tarbijaõiguste päeval seal esinenud jurist Evi Hindpere.

Pilt: Scanpix

TARBIJAKAITSJAD: Kapsauss poesalatis on veel väike asi

Pealinn

"Õigusabi on meil ju väga kallis. Saal oli rahvast puupüsti täis, inimesed seisid isegi püsti, et saada tasuta õigusabi," kirjeldas olukorda linna tarbijaõiguste päeval seal esinenud jurist Evi Hindpere.

Möödunud kolmapäeval rahvusraamatukogus toimunud Tallinna tarbijaõiguste päeval said inimesed küsida erialaspetsialistidelt nõu oma õiguste kohta. Üritusel pärimisõigusest rääkinud ja kuulajate küsimustele vastanud Raid & Ko kinnisvara- ja õigusbüroo juristi Evi Hindpere sõnul oli saal puupüsti täis.

"Õigusabi on meil ju väga kallis," ütles Hindpere. "Inimesed seisid isegi püsti, et saada tasuta õigusabi. Inimesed teavad õigusest kui sellisest, sealhulgas pärimisseadusest, väga vähe."

Hindpere sõnul esitati peaaegu kõik küsimused talle maksude teemal. Nimelt ei tea inimesed väga sageli, millal nad peavad tulumaksu maksma ja millal mitte. Palju küsimusi oli seoses vara pärimisega makstava tulumaksu kohta. Küsimusi ja segadust tekitas just riigikogu eelmise aasta lahend, millest järeldus, et seni on pärandatud vara teatud juhtudel valesti maksustatud ja maksuamet on võtnud inimestelt ebaseaduslikult tulumaksu.

Möödunud aasta juulis muudeti aga seadust, nii et nüüd tuleb pärandiks saadud vara müügist saadud tulult jälle üldjuhul tulumaksu maksta. "Erandiks on tagastatud vara, mida on edasi pärandatud, samuti pärija elukohaks olev eluase ja teatud tingimustel ka suvila," selgitas Hindpere.

Korteris toidukaupa toota ei sünni

Väga palju küsimusi esitati ka testamendi tegemise kohta. "Inimesed näiteks ei teadnud, et ka kodus on võimalik testamenti teha," rääkis Hindpere. "Paljud ei teadnud sedagi, et peale vara jagamise on testamendiga võimalik teha ka mitmesuguseid muid korraldusi. Pärimislepingust, mis on kahepoolne tehing, ei olnud aga keegi vist midagi kuulnud."

Veterinaar- ja toiduameti Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar rääkis tarbijaõiguste päeval toidust ja rangetest reeglitest toidu käitlemisel ettevõtetes. "Nagu arstid ütlevad, läheb 70 protsenti hädadest inimese sisse suu kaudu," lausus Vahesaar. "Seetõttu peaks tarbija hoolega vaatama, mida ta suhu paneb."

Vahesaar tõi näite, et mõni aeg tagasi tehti suureks uudiseks kapsaussi salatisse sattumine, kuid tegelikult on see suhteliselt väike ja ohutu asi. Veterinaarkeskuse juhataja hinnangul peaks ostja eelkõige tähelepanu pöörama hoopis kauba realiseerimisaegadele ja sellele, mis antud toiduaine sees on.

Tallinnas ja Harjumaal ei ole Vahesaare andmeil viimased poolteist aastat toidutekkelisi haiguspuhanguid olnud. Tavaliselt põhjustavat selliseid õnnetusi see, et toorme ja valmis toidu käitlemisel kasutakse ühist nuga või tööpinda.

Vahesaare sõnul puuduvad sageli just väikestel ettevõtetel toidukäitlemise teadmised ja oskused. "Esimene asi õigel toidukäitlemisel on õige koht, kus ei häirita kaaskodanikke," selgitas Vahesaar. "Ettevõtetel on lubatud toitu toota nüüd ka eramutes, ja olevat esinenud juhtumeid, kus seda tehakse lausa korterites. Ühise ventilatsiooni tõttu levivad lõhnad siis ka naaberkorteritesse. Kui aga mõni suurem kauplus tehakse keldrisse, hakkavad jälle hommikused kaubalaadimised majaelanikke häirima."

Tarbijakaitse hädas internetipoodidega

Tänaseks päevaks on toiduainete märgistamisel kehtestatud ka kirja suurus. Kauba pakkuja ei tohi kleepida kinni tootjapoolse märgistuse põhiväljasid. Müüjad tegevat Vahesaare sõnul aga vastupidi: kleebivad kinni ostjale olulise info ja jätavad suure kaubamärgi särama.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ütles, et internetikaubandus saab aina hoogu juurde – eelmisel aastal kasvas see kaubandusliik ligikaudu 30 protsenti. "Järjest rohkem jõuavad ka internetikaubanduses esinevad probleemid tarbijakaitsesse," tõdes Sooniste. "Praegu moodustavad internetikaubandusega seotud pöördumised kõigist tarbijakaitsesse pöördumistest ligikaudu 20 protsenti. Kokku on neid aastas 9000-10 000."

Peamiselt olevat kaebused seotud kauba kättesaamisega või sellega, et kaup mingil põhjusel inimesele ei sobi ja inimene tahab oma raha tagasi saada. Sageli olevat ka veebilehtedel kirja pandud müügitingimused vigased ja puudulikud või kehtivate seadustega vastuolus.

Eesti tarbijakaitse poole pöörduvad peamiselt Eestis töötavate e-kaupluste kliendid. Välismaa internetikaubamajadest kaupa ostnud tarbijad pöörduvat tavaliselt EL-i tarbijanõustamiskeskuse poole. Amazonil ja teistel suurtel e-kauplustel on olemas ka oma kaebuste lahendamise keskkonnad ja üldjuhul lahendatakse probleemid seal edukalt ära.

Laadimine...Laadimine...