Tarmo Kriis: Ida-Viru sotsiaalsete probleemide lahendamine on valitsuse ülesanne

"Sotsiaalsete probleemide lahendamine on valitsuse ülesanne ja kuigi suhtumine Ida-Viru probleemide lahendamiseks on vähemalt retoorikas paranenud, peaksid sõnadele järgnema konkreetsed teod," ütles kohalike oludega hästi kursis olev Eesti Tööandjate Keskliidu endine juht Tarmo Kriis. 

Pilt: Albert Truuväärt

Tarmo Kriis: Ida-Viru sotsiaalsete probleemide lahendamine on valitsuse ülesanne (1)

"Sotsiaalsete probleemide lahendamine on valitsuse ülesanne ja kuigi suhtumine Ida-Viru probleemide lahendamiseks on vähemalt retoorikas paranenud, peaksid sõnadele järgnema konkreetsed teod," ütles kohalike oludega hästi kursis olev Eesti Tööandjate Keskliidu endine juht Tarmo Kriis. 

Nüüd Ida-Viru suurtööandja Sillamäe Sadama haldusjuhina töötava Kriisi arvates ei ole mingit põhjust arvata, et idavirumaalased võiksid kujutada mingitki ohtu riiklikule julgeolekule, nagu meedias on väljendatud. "Ida-Virumaa rahvas on tubli, töökas, arukas ja sõbralik."

"Kindlasti tuleks pakkuda paremaid tagatisi töö kaotuse korral ja selleks on töötukassas ja EAS-s vahendid olemas. Võiks pakkuda suuremaid toetusi ettevõtlusega alustamiseks, sest väikeettevõtted on terves maailmas kõige suuremad töökohtade loojad," lisas ta.
 
Samuti ei tohi Kriisi sõnul unustada ka seda, et Ida-Virumaa on Tallinna ja Harjumaa järel teisel kohal tööstuse, energeetika ja transiidi valdkonnas. "Neid valkondi tuleb läbimõeldud poliitikatega edasi arendada, et kasvaksid kasumid ja tööviljakus. Siis vähenevad ka sotsiaalsed pinged."
 
Miks riik ei liigutata lillegi? 
 
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul nii optimistlik pole kui eelkõnelejad ja leiab, et Ida-Virumaa inimeste jaoks on potentsiaalselt enam kui 500 töökoha kadu sisuliselt võrdne katastroofiga. 
 
"Kui Nitroferdi töötajate koondamisest oli juttu tehtud juba varem, mis nüüd kahjuks realiseerus, siis Eesti Energia Estonia kaevanduse töötajate võimalik koondamine on aga väga mõru maiguga. Leian, et riigiettevõte peab enne koondamisi tõsiselt vaatama, mida tähendab töökohtade kadu konkreetsele piirkonnale," sõnas ta. 
 
"Me teame, et Ida-Virumaal on töötus suurem kui mujal Eestis. Nüüd aga suurendame seda veelgi. Kui riik ei leia võimalusi, et toetada antud piirkonnas töökohtade loomist ja säilimist, tekitab see omakorda rahulolematust rahva seas. Tõepoolest jääb mulje, et riik ei hooli oma inimestest. Koondatutele tuleb leida kiiremas korras töökohad ning riigil on siin tähtis roll mängida," jätkas poliitik.
 
Tuus-Laul oletab, et osa neist inimestest, kes jääb tööst ilma, sõidab Ida-Virumaalt ja võimalik, et ka Eestist minema. See aga tähendab Eestile ja maapiirkondadele inimeste kaotust. 
 
"Kuid jääb küsimus, miks vaatab riik rahulikult pealt ja ei liigutata lillegi väljarände protsessi peatamiseks? Leian, et ennekõike peab riik tegelema töökohtade loomise soodustamise ning ettevõtluskeskkonna arendamisega. Kui me toetame alustavaid ettevõtteid ja võimaldame ka näiteks piirkondlikke maksuerisusi, siis suudame me piirkondadele taas elu sisse puhuda. Tänane tegevusetus ei vii meid aga kuhugi," võttis riigikogulane oma mõtted kokku.
 
Ida-Viru probleemi lahenduseks on vaja ümarlauda
 
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni arvates tuleks Ida-Virumaa suurkoondamistest tekkinud raske olukorra lahendamiseks kutsuda maavanemal kokku ettevõtjate ümarlaud.
 
"Iga kord kui vabaneb korraga sadu töötajaid, siis muutub olukord sama profiiliga töötajate jaoks väga keeruliseks, sest neil on alati raskem tööd leida kui muidu. Olen veendunud, et töötukassa teeb oma parima, aga hetkel on kõhklusi, kas me ikka suudame neid sadu inimesi aidata," ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimees Peep Peterson.
 
"Ma soovitaks Ida-Virumaa maavanemal kutsuda kokku ettevõtjate ümarlaud, et vaadata kuhu on uusi töökohti tekkimas ja kus on hetkel suurim võimalik kahjum. Ja kui selgub, et ikkagi ei ole uusi töökohti tekkimas, siis teha kriisiplaan, et töötuks jäänud ei tunneks, et neid on üksi jäetud," leidis EAKL juht.
 
Petersoni arvates tuleks esmalt saada olukorrast adekvaatne pilt. "Maavanem oleks kõige õigem inimene, kes peaks kokku kutsuma osapooled - koondavad ettevõtted ja need, kes potensiaalseid töökäsi vajavad. Samuti töötukassa ja siis koos vaadata, mis võimalused on. Enne pole tekkinud olukorrast täielikku arusaama."
 
Ametiühingujuhi sõnul on olemas kogemus Narva Kreenholmist, kus enamus inimesi pole tänaseks väga head tööd leidnud. "Kuidagi nad elavad ära, kuid see pole päris õige elu, mis neil peale koondamist on."
 
Ta leidis, et riik võiks omalt poolt aidata neid inimesi ka töötukassa kaudu, kuid paraku on töötukassa programmid üldiselt lühiajalised ja väikesemahulised. "Tuleb leida töötukassa ja maavalitsuse koostöös võimalikud uued värbajad. Leppida kokku ka kutsehariduskeskusega milline oleks nendepoolne tugi, et saaks inimesi pikematele kursustele suunata ning nende profiili muuta. Kõige tähtsam on nende kõigi koostöö," ütles ta ja lisas, et ei tohi unustada ka kohalikke ettevõtjaid ja ametiühingut.
 
Peterson ei jaga täielikult Balti ja Vene Uuringute Keskuse direktori Vladimir Juškini seisukohta, kes hindab koondamiste tagajärjel Ida-Virumaal tekkinud olukorda väga ohtlikuks. "Minu kogemus energeetikute-kaevurite suhtes on, et nad on väga eestimeelsed ja väga faktilise mõtlemisega inimesed." 
 
"Ma ei pea seda ohtu ülearu suureks, aga see peaks kindlasti motiveerima maavanemat ja riiki tõsisemalt suhtuma sellesse tegevusse. Olgu ta Pärnus või Ida-Virumaal - igal juhul on sadade kaupa koondamised ohtlikud, seda eriti ääremaadel, kus töötus on olnud traditsiooniliselt kõrge. Tuleb tähelepanu pöörata, näidata ühelt poolt üles hoolivust ja teisalt midagi ka reaalselt saavutada nende inimeste heaks," soovitas ta ja nõustus Soome näitega, kus Salos Nokia suurkoondamise tagajärgede lahendamiseks lubati sügisel lisaeelarve vastu võtta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...