Tarmo Mölder: vähiravimid muutuvad nutikaks

Mürgised vähiravimid tapavad nii vähirakke kui ka terveid rakke, teadlased aga otsivad võimalusi kinnitada ravimile lisamolekulid, mis aitaks viia ravimi patsiendi organismis üksnes vähikoesse. Tartu ülikooli vähibioloogia teadur Tarmo Mölder selgitab, kuidas see võimalik on.

Pilt: Scanpix

Tarmo Mölder: vähiravimid muutuvad nutikaks

Mürgised vähiravimid tapavad nii vähirakke kui ka terveid rakke, teadlased aga otsivad võimalusi kinnitada ravimile lisamolekulid, mis aitaks viia ravimi patsiendi organismis üksnes vähikoesse. Tartu ülikooli vähibioloogia teadur Tarmo Mölder selgitab, kuidas see võimalik on.

Mölderi hinnangul ei ole olemas erinevaid vähitüüpe nagu kopsuvähki, rinnavähki või soolevähki, vaid rakud , mis on saanud läbi geneetiliste mutatsioonide võime piiramatult jaguneda. Neid rakke nimetamegi vähirakkudeks, vahendab ERR

Muutunud on ka vähirakkude pinnal olevad valgud, see muudab need rakud ümbritsevatest normaalsetest rakkudest eristuvateks. See vähirakkude omadus võimaldabki neid valke kasutada ravimite sihtmärkidena.

Tarmo Möldre hinnangul on vähiravimid mürgised ja peavadki seda olema. Ravimite põhieesmärk on aga hävitada haigusttekitavid rakke ja jätta puutumata terved rakud. Sellepärast pakitakse ka ravimid nanoosakestesse.

Möldri arvates on aga peptiitide avastamine üks olulisemaid saavutusi hetkel vähiravis.Selle teadmise abil on võimalik anda vereringes sihitult liikuvatele vähiravimitele suund. Kinnitades need peptiidid vähiravimeid kandvate nanoosakeste pinnale, saame ravimi suunata organismis spetsiifiliselt ainult kasvajakoesse ja see võimaldab meil paremini vähki ravida.

Laadimine...Laadimine...