"Kui me kasutame rannaliiva maantee täiteks, on see kasulik, aga kui me teeme liivast mikroprotsessoreid, on see miljon korda kasumlikum," tõi Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere näite, kuidas maavarasid võiks kasutada. "Kui me jääme mõtte juurde, et me kaevame kiiresti välja selle, mis meil on, ja müüme suhteliselt hea raha eest maha, siis me oleme teinud suure karuteene järgmistele põlvkondadele."
Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud maapõue strateegia konverentsil küsiti teravaid küsimusi ja saadi julgeid vastuseid. Tule all olid nii ministeeriumite esindajad kui ka teadlased.
Ühiselt arutletud teemade hulka kuulusid vanad ja uued küsimused: kas fosforiidi kaevandamine on vajalik, kas meil on piisavalt spetsialiste geoloogia vallas, kuidas me saame hoida keskkonda ja kuidas planeerida keskkonnamõjusid ette.
“Geoloogia vallas on meil eriti huvitav olukord – tipptegijad on siirdunud muudesse valdkondadesse ülikoole juhtima, ministriteks,” rääkis Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle sõnul tuleks spetsialist koos nende teadmiste ja oskustega kokku koguda ning suunata nad sinna, kus neid väga vaja on.
“Kõige olulisem on see, et me peame ümber struktureerima mõtlemist. Aru saama sellest, kus me oleme globaalses perspektiivis, kust tuleb kõige suurem lisaväärtus. Markantne näide on see, et kui me kasutame rannaliiva maantee täiteks, on see kasulik, aga kui me teeme liivast mikroprotsessoreid, on see miljon korda kasumlikum. Kui me jääme mõtte juurde, et me kaevame kiiresti välja selle, mis meil on, ja müüme suhteliselt hea raha eest maha, siis me oleme teinud suure karuteene järgmistele põlvkondadele,” tõdeb Soomere.
Professor Soomere arvates on põlevkivitööstus sandis seisus.”Maavara ei ole lihtsalt maa sees vedelev väärtus, vaid resurss, mida peab oskama kasutada.”
Olulised on ka keskkonda mõjutavad tegurid. “Vesi, mille me suuname kuhugi mujale, näiteks Läänemerre, tekitab keskonnaprobleeme, millest meil pole aimugi,” lisas Soomere.
Aga kuidas saadakse rikkaks siis mujal maailmas? “See, millises väärtusahela osas tootmine käib, ei ole põhiline. Oluline on see, mida riik sellest maavarast toodab. Teadlased ja riik peavad otsustama asju koos. Tuule suuna muutus mõjutab meid enam kui puhumise kiirus,” ütles Soomere.
