Tasuta ühistranspordiga saab juulist sõita 9 maakonnas kokku pool miljonit inimest

"Tasuta ühistranspordi vastased on tavaliselt need, kes ise ühistransporti ei kasuta. Lõuna-Eestis on inimestel palgad väiksemad kui Harjumaal ning tasuta ühistransport tähendab ka tööl käivale inimesele olulist kokkuhoiu kohta," ütles Valgamaa omavalitsuste liidu esimees Agu Kabrits.

Pilt: Scanpix
Eesti

Tasuta ühistranspordiga saab juulist sõita 9 maakonnas kokku pool miljonit inimest

Kairi Ervald

"Tasuta ühistranspordi vastased on tavaliselt need, kes ise ühistransporti ei kasuta. Lõuna-Eestis on inimestel palgad väiksemad kui Harjumaal ning tasuta ühistransport tähendab ka tööl käivale inimesele olulist kokkuhoiu kohta," ütles Valgamaa omavalitsuste liidu esimees Agu Kabrits.

Tänaseks on peaaegu kõigi maakondade omavalitsused ühiselt  maanteeametile teada andnud, kas nad soovivad selle aasta 1. juulist sisse seada tasuta ühistranspordi. Reedeks olid otsustanud tasuta bussisõite pakkuda üheksa maakonda: Läänemaa, Saaremaa, Ida-Virumaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Valgamaa, Põlvamaa ja Võrumaa. Neis maakondades elab kokku ligi pool miljonit ehk üle 493000 inimese. Hiiumaa teeb oma otsuse alles 21. juunil.


"Eestis on maakondlikud bussiliinid ainuke ühistranspordiliik, mis on kättesaadav igas maakonnas, aastas tehakse nendega kokku ligikaudu 18 miljonit reisi," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Iga kolmas inimene on valmis auto bussi vastu vahetama juhul, kui bussisõit oleks tasuta. Praegu maksavad maaliinide kallimad kuukaardid lausa 72 eurot – aastas teeb see kokku 864 eurot."


Pikaajaline toetaja


Kabritsa sõnul on liit toetanud tasuta ühistranspordi ideed juba pikemat aega. "Praegu paistab tasuta ühistranspordi plaan olevat üks tõsisemalt võetavaid regionaalseid abisid, mida riik on pakkunud," ütles ta. "Lõuna- ja Kagu-Eestis on riigi abimeetmed väga teretulnud. Iseseisvuse taastamise järel on Eestis   regionaalpoliitikaga tegeldud  rohkem sõnades kui tegudes."


Kabritsa sõnul on regionaalpoliitika seisukohast oluline, et suuremad muudatused tehakse võimalikuks üle Eesti ja kõikidele ühtmoodi. "Olukorras, kus Valgamaa seisab silmitsi nii elanikkonna vähenemise ja vananemise kui ka  kvaliteetse tööjõu puudusega, on riigi abi vaja kahe käega vastu võtta. Meil ei ole võimalik raha sees supelda."


Kabrits nentis, et tasuta ühistranspordi vastased on tihti inimesed, kes ise ühistransporti ei kasuta. "Seista tuleb aga nende eest, kes seda tegelikult vajavad, nagu õpilased, puudega inimesed ja eakad, samuti paljud tööl käivad inimesed. Lõuna-Eestis on palgad väiksemad kui Harjumaal ning tasuta ühistransport on ka töölkäijale oluline kokkuhoid. Ka Valgamaa omavalitsused saavad bussiliinide võrku tõhustada, selleks oodatakse elanike ettepanekuid. Pärast hankeid peab kindlasti ühiselt läbi arutama  tuleviku bussiliinid ja sõidumarsruudid. Maakonna sees on ikka probleeme olnud, näiteks ka Otepää ja Puka vahelise ala osas."


Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul tuli Läänemaal tasuta ühistranspordiga liitumise otsus väga üksmeelselt. "Tasuta ühistranspordiga liitumine oli kindlasti meie inimeste soov," lausus ta. "Ilmselt ei hakka inimesed nüüd rohkem bussiga sõitma, aga need, kes on seda seni teinud, teevad ka edaspidi. Liinimuutusi ma eriti ette ei näe, nii avalikud kui ka hankega saadud liinid jäävad alles. Küll aga võivad muutuda busside sõiduajad."


Raha olemas


Vikmani meelest tähendab soodustus olulist kergendust ka töötavatele inimestele, sest nelja kilomeetrit Haapsalu ja Uuemõisa vahel läbivad paljud tööle jõudmiseks ühistranspordiga.


"Tasuta sõit tähendab töötavale inimesele paarkümmend eurot kokkuhoidu kuus," nentis ta. "Tegu on ka ühe olulise osaga regionaalpoliitikast, mis paneb ehk inimesi mõtlema ka väiksematesse Eestimaa kohtadesse kolimisele. Samuti jäävad paljud oma kodukohta edasi ja see aitab maa-asulatel elus püsida.


Inimene vaatab ju tervikut ja üks osa sellest tervikust on ka ühistransport. Otseselt selle pärast ei hakka keegi elukohta vahetama, aga kui uues kohas on hea kool, hea juurdepääs ja hea ühistransport, siis ta võib selle otsuse teha."


Lisaks tasuta sõidu rakendamiseks mõeldud summale eraldab riik kohalikele keskustele raha liinide tihendamiseks. See on ette nähtud kõigile sõltumata sellest, kas piirkond rakendab tasuta sõitu või mitte. Keskustele planeeritud vahenditele lisandub tänavu riigilt 3,3 miljonit eurot, mis on mõeldud liinide tihendamiseks, ning 1,6 miljonit eurot, mis katab ühistranspordikeskuste käivitamis- ja halduskulud.

 

MÄELTSEMEES: Tasuta ühistransport on autota inimestele vajalik

"Ma ei välista, et osa maakondade vastuseisul võib olla hoopis poliitiline põhjus, sest mida lähemal valimistele, seda rohkem on riigikogu praegune opositsioon huvitatud koalitsiooni esindajaile koha kätte näitamisest," ütles TTÜ professor Sulev Mäeltsemees.

Kahjuks loobusid Harjumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Pärnumaa ja Viljandimaa ehk viis omavalitsuste liitu tasuta ühistranspordi võimalusest. "Mina arvan, et tasuta ühistransport on väga vajalik eelkõige inimestele, kel pole autot ega ka paksu rahakotti, et nad saaksid rahulikult oma igapäevaseid toimetusi teha," ütles TTÜ professor Sulev Mäeltsemees. "Nii et minu meelest võivad maakondade inimesed tasuta ühistranspordist loobumise korral kaotajaks jääda. Ma ei välista, et osa maakondade vastuseisul võib olla hoopis poliitiline põhjus, sest mida lähemal valimistele, seda rohkem on riigikogu praegune opositsioon huvitatud koalitsiooni esindajaile koha kätte näitamisest. See aga pole tavainimeste keskne mõtlemine. Tallinnas on tasuta ühistransport olnud juba aastaid ja mina olen selle väga suur toetaja."


Hiiumaa otsustab ühistranspordi poolt või vastu 21. juunil. Teised on oma otsuse teinud.


Tasuta ühistranspordist keeldumise üks põhjuseid võib olla ka pidev negatiivne meediakajastus. Huvitaval kombel kirjutab Tallinna ja peagi ka Eestis maakkonnaliinidel rakenduvast tasuta ühistranspordist hästi või neutraalselt vaid välisajakirjandus. Hiljuti andsid Eestis 1. juulist rakenduvast muudatusest ülevaate Soome kanal Yle ning Prantsuse kanal Euronews.


"Välismeedias on seda kõik tõepoolest kenasti kajastanud, kuid ma kaldun arvama, et Eesti meedia ei ole selles küsimuses kuigi objektiivne ja erapooletu," ütles  meediaõppejõud Raivo Palmaru. "Natukene on kahju, et iseseisva Eesti meediast ei ole saanud päris demokraatia nõuetele vastavat meediat, mis on erapooletu ja näeb oma ülesannet eeskätt avalikkuse informeerimises. Sagedasti kipuvad ka meedia võetud seisukohad olema erakondlikud. Sellisel suhtumisel on aga oma pahupool, mis ei puuduta vaid tasuta ühistransporti, vaid on laiem."


Palmaru sõnul on neil peres kaks autot, kuid ta sõidab tihti ikka ühistranspordiga. "Mitte ainult sellepärast, et see on tasuta, vaid ka sellepärast, et nii on mugav," selgitas ta. "Loomulikult on Tallinna tasuta ühistranspordi taga ka üsna selged arvestused, ja siin näen ma ainult plusse."

Laadimine...Laadimine...