Skulptor Tauno Kangro end suurest suvekuumusest häirida ei lase. "Pigem tuleb ennast kokku võtta ja võib-olla natuke tihedamini külma duši all käia," sõnab ta. "Mulle soojus meeldib ja alati tuleb rõõmustada selle ilma üle, mis olemas on. Minu jaoks on nii, et ilusamat suvet vaevalt keegi mäletab, nii et ainult rõõm ja see mõjub inspiratsioonile hästi."
Skulptor Tauno Kangro end suurest suvekuumusest häirida ei lase ja töötab ka suvel mitmete projektide kallal. “Pigem tuleb ennast kokku võtta ja võib-olla natuke tihedamini külma duši all käia,” sõnab ta. “Mulle soojus meeldib ja alati tuleb rõõmustada selle ilma üle, mis olemas on. Minu jaoks on nii, et ilusamat suvet vaevalt keegi mäletab, nii et ainult rõõm ja see mõjub inspiratsioonile hästi.”
Läinud nädalal püsitati Kangro kauaaegse unistuse, Kalevipoja skulptuuri, väiksem ajutine versioon Lennujaama külastajate alale. Siiski pole skulptor loobunud ka ideest hiigelkuju kunagi Tallinna lahte püstitada. “Nagu ma ütlesin – never say never. Ma ammu töötan selle kallal. Töö käib selles suunas kindlasti,” räägib Kangro. “Minu õpetaja ütles kunagi nii – kuni kunstnik on elus, on alati lootust.”
Kalevipoja skulptuuri unistus sai Kangrol alguse suurest mütoloogiahuvist. “Ka kuju “Linda kannab kivi” näitab seda, et ma olen selle teemaga väga sügavalt tegelenud,” märgib ta. “Millest idee sai alguse? Ilmselt ülikoolis käimisest, käisin 7 aastat kunstiülikoolis, ja eepose lugemisest.”
“See on väga põnev, väga draagiline, sel on väga palju vastukäimisi, tal on tegelikult õpetussõnad, mõistukõne, sealt on palju õppida. Kõik see mütoloogia on väga huvitav, skandinaavia muistendid ja legendid,” kirjeldab kunstnik.
