Teadlane: Euroopa rahad on viinud meie ärilise mõtlemise nihkesse

Eesti ettevõtlust piirab see, et me ei suuda mõelda raamidest välja, leiab keskkonnateadlane Erik Puura. "Eestis on omaks võetud monopolistlike ettevõtete poolt peale surutud mõttemall, kuidas on õige äri ajada – tuleb teha nii, nagu mujal tehakse."

Pilt: Scanpix

Teadlane: Euroopa rahad on viinud meie ärilise mõtlemise nihkesse (1)

Sirje Rattus

Eesti ettevõtlust piirab see, et me ei suuda mõelda raamidest välja, leiab keskkonnateadlane Erik Puura. "Eestis on omaks võetud monopolistlike ettevõtete poolt peale surutud mõttemall, kuidas on õige äri ajada – tuleb teha nii, nagu mujal tehakse."

"Eesti inimestel on tunnelnägemine – kui nad on mingi tunneli välja valinud, siis nad näevad oma teed kulgevat just selle kaudu," rääkis Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura täna toimunud majandusakadeemia loengul "Millest sõltub, kas idee hakkab tööle või mitte".

Puura sõnul pärsib tunnelnägemine ning eestlastele omane soov teha kõike nii nagu peab ettevõtluse arengut. Teadlane lisas, et Eestis on omaks võetud monopolistlike ettevõtete poolt peale surutud mõttemall, kuidas on õige äri ajada – tuleb teha nii, nagu mujal tehakse. Kuid selles jääb vähe kohta vabale fantaasiale.

"Meil on periood, kus kasutame Euroopa Liidu abirahasid, see on viinud mõtlemise nihkesse," märkis Puura. "Nõudmised, mida projektidele esitatakse, juhivad tihti esialgsest mõttest ja toimivast suunast eemale."

Puura sõnul on Euroopa Liidu projektirahad küll hea stardikapital, kuid peidavad endas ohtu innovaatilisusele. "Kui teeme projekti, millega taotleme Euroopa rahasid, siis peame mängima etteantud mängureeglite järgi, me ei saa projekti muuta. Me ei saa tulla alguspunkti tagasi ja midagi muuta." 

Sama ohtu kätkeb ka ettevõtluse alustamise toetus, ka see seab raamid, mis võivad häid ideid pärssima hakata. "Asjad võivad minna teistmoodi, kui algselt planeeriti," sõnas ta. "Ettevõtluses on väga palju ettemääramatust." Sellepärast võib toetus, millega kaasneb aruandekohustus, olla lõpuks pidur heale algatusele, mis isevoolu teed minnes oleks arenenud võib-olla hoopis lennukamalt.

Puura lisas, et Eestis ületähtsustakse Euroopa Liidu direktiive. "Mingite direktiivide pärast teeme mõistusevastaseid asju ja jätame palju häid ideid rakendamata," sõnas ta. "Põhjenduseks, miks me ebanormaalsusi talume, öeldakse, et Euroopa Liit nõuab. Ma olen Euroopa Liidus töötanud – see ei ole nii! Iga direktiiv on poliitiline kokkulepe, mis rakendub osaliselt. Tihti hädaldatakse, et meid ahistatakse, meid sunnitakse midagi tegema.  Kui mingi direktiiv midagi ütleb, ei tähenda see, et peaks käituma mõistusevastaselt. See on lihtsalt üks võitluskoht. Lihtne mõtlemine peaks ikkagi peale jääma."

Puura rääkis loengus ka sellest, kui oluline on tänapäeval turundus ja kaubamärk. "Ilmselt teab igaüks sellist Itaalia mineraalvett nagu San Pellegrino, mis legendi järgi on ammutatud samast allikast, kust kunagi jõi Leonardo da Vinci. "Tõenäoliselt maailma parim mineraalvesi," seisab etiketil. Mina keemikuna tundsin otsekohe huvi, et milline on selle maailma parima vee keemiline koostis. Selgus, et meil Estonia kaevanduses välja kaevandataval veel on täpselt sama koostis. Ja kui tegime nende kahe vee pimetesti, siis Estonia kaevanduse vesi võitis. Samas – kui keegi sooviks Estonia kaevanduse veest teha San Pellegrino veele vastutoote, siis ta tõenäoliselt kukuks läbi, isegi kui vesi maksaks kolm korda vähem. Sama lugu on kraaniveega. Tartu kraanivesi on Eviani analoog, aga meie toome ikka kallist vett Šveitsi Alpidest, selle asemel, et võtta kraanist. See näitab, kui tähtis on toote puhul legend ja kaubamärk."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...